Avati kultuuritegelase ning pedagoogi Juhan Krooni mälestuspink
Möödunud laupäeval kogunes Tapa raamatukogu ette väike seltskond, avaldamaks austust Tapa teenekale kooli- ja koorijuhile, muusikaõpetajale ning kultuuritegelasele Juhan Kroonile.
Liisi Kanna
Mälestuspingi avamisel kõneles oma seostest Juhan Krooniga Tapa abivallavanem Rain Sepping. „Juhan Krooni ma isiklikult ei tundnud, aga ajalooraamatuid vaadates mõistsin, et meil on palju ühist. Me oleme samas kandis sündinud – mina olin esimesed kaks eluaastat Kiltsis, Juhan Vao vallas. Esimesed muusikateadmised saime mõlemad Väike-Maarjast. Ja enam-vähem sama vanuselt jõudsime me ka Tapale. See kõik toimus erinevatel ajastutel, aga paralleelid on täiesti tõmmatavad,“ rääkis ta.
Sepping nentis, et enne Tapale kolimist tundus linn talle kummalise kohana – söetolmune lumi, valjuhäälditest kõlavad võõrkeelsed hõiked raudteel ja soldatid liikumas. „Aga kui tädi juures võeti laul üles ja toodi välja laulukoori vormid ning räägiti laulupeo külastustest, siis ma sain aru, et siinsetes kodudes on see unistus Eestist alati olemas olnud. Kindlasti oli Juhani panus selles väga suur,“ märkis ta.
Mälestuspingi idee autor, Juhan Krooni õpilane Anne Raava rääkis, et Juhan Krooni kui õppealajuhatajat kardeti, aga samas austati. „Juhan Kroon oli koolijuhataja, oli õppealajuhataja. Tapa 1. Keskkooli 42. lennu vilistlane Maris Kirme on väga ilusti kirjutanud lahti selle mõiste – juhataja. Kooli juhataja on see, kes juhatab õpetajaid ja õpilasi teadmiste juurde. Õpetajaid, kuidas õpetada; õpilasi, kuidas õppida,“ mõtiskles Raava.
Mälestuspingi mõtte tekkimisele andis tema sõnul tõuke möödunud aasta jaanuaris memmede tantsurühma Eideratas ettevõtmisel toimunud austuspärastlõuna. „Rahvast tuli palju kokku ja see näitas, et Juhan Krooni mäletatakse ja vanu õpetajaid hinnatakse,“ lausus Anne Raava, lisades, et seejärel sündiski idee panna Tapa raamatukogu esisele ka Juhan Kroonile pühendatud pink.
Raava nentis, et mälestuspinke võiks veelgi lisada, sest nii õpetajaid kui muude erialade inimesi, kes austamist ja mäletamist väärivad, on Tapal palju.
Pingilt eemaldasid pidulikult katte Juhan Krooni lapselapsed Urmas, Mart ja Kairi koos lähedastega. Krooni järeltulijad avaldasid tänu kõigile, kes nende vanaisa ja vanavanaisa mälestust väärtustavad. „Oleme äärmiselt tänulikud selle mõtte algatamise eest ning väga uhked, et meie vanaisa teil kõigil hinges on ja edasi elab,“ lausus Kairi Kroon.
„Minul oli au pingi küljes olevat silti aidata ka kujundada. Ma mäletan vanaisa 90. sünnipäeval kuuldud ajatut ütelust, mis sobis ka siia pingi peale,“ rääkis Kairi vahetult enne katte eemaldamist. Pingi seljatoel seisab Juhan Krooni tsitaat: „Tapa oli mulle armas. Tööd oli palju, aga see oli ilus ja meeldiv töö!“
Esimesena istus pingile end hetkel Tapa Gümnaasiumi vanimaks tegutsevaks pedagoogiks nimetanud Tiiu Saluste, kes rääkis ära ka kohalike hulgas legendaarse Juhan Krooni „musta ussi“ loo. Nimelt oli koolijuhil tavaks pättuse tõttu tema kabinetti saadetud koolipoistele kõnelda, et vaesekestele on must uss sisse läinud ning nüüd tuleb koolijuhil see välja ajada. „Kõik lahkusid tema kabinetist rõõmsana, et must uss aeti ära ja kõik on korras,“ meenutas Saluste Juhan Krooni oskust heaga asju lahendada.
Juhan Krooni järeltulijad vahetult pärast vanaisa ning vanavanaisa nimeliselt pingilt katte eemaldamist. Foto: Ave Pappe
