Avatud kalasadamate päev tõi kalu ja sadamaid uudistama nii noori kui vanu

Päikseline ilm ja värske kala kutsusid eelmisel laupäeval 24 sadamasse üle Eesti rohkelt külastajaid. Esindusüritus toimus Võsu sadamas, kus rahvast tervitas maaeluminister Urmas Kruuse, kontserdi andis Singer Vinger ning tunnustuse aasta kalandusteo eest võttis vastu Vladislav Koržets.

Katrin Uuspõld

Kalamüük Võsu sadamas oli nii menukas, et nii mõnigi kaupmees müüs kõik oma kaasa võetud kalad ja kalatooted õige ruttu maha. Küll jagus Purtse kalasadama naistel ka hilisematele külastajatele värsket räime.

„Oma küla ootab kala, aga lihtsalt ei ole veel jõudnud, hooaeg alles hakkas ja see on meie sadama esimene kala, ise pole jõudnud veel praadidagi,“ rääkis räime müüv kaluri naine Reili Soppe. Et eelmisel õhtul oli Purtse kalasadam oma Facebooki küljel teavitanud, et kaubeldakse Võsul, tuldi isegi Purtsest Võsule räime ostma.

Purtse kalasadam pälvis ühtlasi eelmisel aastal kalandusteona rahva lemmiku tiitli ja pärast seda oli Soppe sõnul tunda huvi suurenemist –  Purtse kalasadamasse tuldi uudistama ümberkaudu nii Toilast, Kiviõlist kui kaugemaltki. „Osad Purtse inimesedki ei teadnud varem, et sadamas kala müüakse,“ ütles Reili Soppe, kes kuulub ühtlasi ka sadamat renoveerinud MTÜ-sse Viis Viimast Kalurit. Tema sõnul kümme-viisteist aastat tagasi ostsid vanemad inimesed kala lausa kastiga loomadele. „Vahepeal vajus selline suurem ostmine ära, nüüd hakkavad inimesed jälle rohkem kala ostma,“ märkis Soppe.

Võsul müüsid Purtse kalasadama naised avatud kalasadamate päeval üle 700 kilo räime. „Parim räim on pannil praetult või hiljem marineeritult, aga ka suitsutatult,“ leidis Reili Soppe.

Purtse kaluri naine Reili Soppe MTÜ-st Viis Viimast Kalurit (vasakul) ja sõbranna Liina Lipp kauplesid Võsul tänavuse esimese räimesaagiga. Hooaja vältel leiab neid laupäeviti Purtse kalasadamast. Foto: Katrin Uuspõld

Kaks kalandustegu Koržetsile

Aasta kalandustegu valiti tänavu kolmandat korda. Eelmistel aastatel on olnud võitjate hulgas Sindi paisu kalateede avamine, kalakomponenditehase avamine Paldiskis, Osooni saade ja Purtse sadam. Tänavu kuulus nii rahva kui žürii auhind Vladislav Koržetsile kui märk elutööst kalanduse ja kalatarbimise edendamisel.

„Tal on olnud oskus nii inimlikult ja maitsekalt, läbi luule, kokkamise ja kalapüüdmise ning keskkonnahoiu siduda kõik üheks oluliseks teoks,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Küsimusele, kas see on Koržetsil esimene kord kaks auhinda korraga noppida, vastas vanameister: „Peaaegu esimene kord, kus kaks auhinda korraga saab, ühel üritusel sain ma kaks raamatumüügiauhinda: Apollo 2017 nii luulekogu kui suure kalaraamatu* eest.“

Kolm põlvkonda Koržetseid – Vladislav, tema poeg Kaarel ja pojapojad Kaspar ja Johannes – toimetasid kohapeal ka räimedega, pakkudes rahvale rahvuskala nii marineeritult kui otse pannil praetult.

„Praegu, kevadel, on hea räimeaeg, kõige parem ongi värskelt süüa. Kõige lihtsam: pange pannile ja sööge! Kuumalt on nii hea, kui tahate, võtke majoneesi ka juurde. Kui rohkem on, tehke marinaad peale, võtke hiljem külmkapist ja vitsutage, imehea!“ soovitas Vladislav Koržets. Ta täheldas, et soolasilku eesti rahvas eriti ei söö. „Vanasti oli põhiroog ja leivakõrvane soolasilk. Aga meil on külmkapid ja muud moodused, tuleb teistmoodi teha,“ rääkis Koržets.

Mida räimest teha?

Vladislav Koržets nendib, et räime marineerimisõpetusi on kümneid. Koržetsite Võsul pakutavad räimed olid olnud kõigepealt äädikaräimed. „Paneme räimed äädikavette, kus äädika ja soolaga toimub keemiline küpsemine ja siis saab panna juba marinaadi,“ õpetas Vladislav Koržets.

Marinaadiks võib olla näiteks sinepi-hapukooremarinaad või õli-sidruni marinaad. „Ööpäevakese seisab marinaadis ja ongi valmis,“ ütles Koržets.

Võsul pakkusid nad ka ooperikeldri räimi – retsept tuleb Stockholmi restoranist Operakällaren. „Tiba vigurdame ja peenutseme, need räimed on laagerdunud muna-vahukoore segus, paar-kolm tundi on küll. Paneerime rukkijahus, või ja õliga praeme. See on selline gurmeevärk rohkem. Koores laagerdumine teeb ta väga õrnaks,“ rääkis Vladislav Koržets.

Lisaks kala maitsmisele ja kaasaostmisele sai Võsu sadamas ka uurida kalu ning määrata nende liike. Lastele pakkus elevust, rõõmu ja uusi teadmisi Herbert oma teadusteatriga, samuti meisterdasid mudilased hoolega purjepaate ja õngitsesid kalamängus. Kel huvi, sai proovida ka päris õnge vette heita.

„Päeva mõte on laiem, et see piirduks ainult ühe päevaga aastas, mil ostame otse kalurilt kala, kiidame kui hea see on ja ülejäänud päevad aastas teeme näo, et burger on parem. Sööme kala tihemini. Hüüdlause „Sööge kala!“ võiks kõlada iga nädal vähemalt üks kord,“ ütles Toomas Armulik kalanduse teabekeskusest.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning selle külastatavus on iga aastaga tõusnud: 2017. aastal külastas üritust 6000 inimest, 2018. aastal 25 000, 2019. aastal 28 000 ning tänavu 35 000 inimest.

* Vladislav Koržetsi luulekogu „Laulud või nii“ ning Vladislav ja Kaarel Koržetsi „Koržetsi suur kalaraamat“