Avatud kalasadamate päev tõstis kalanduse au sisse
Laupäeval peetud viiendal avatud kalasadamate päeval osales esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest. Leppneeme sadamas toimunud kesksel üritusel anti üle ka tänavused kalandusteo auhinnad.
„Avatud kalasadamate päeva mõte on populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles maaeluministeeriumi kalamajandus osakonna juht Ain Soome. Ta leiab, et iga kalatoitudest lugu pidav inimene võiks korra aastas värsket kala osta ka sadamas otse kalurilt. „Loodan, et tänu sellele üritusele on nii mõnigi inimene endale leidnud nn oma kaluri, kelle käest osta värsket ja kodumaist kala,“ oli Soome lootusrikas.
Vaatamata tuulisele ja vilule ilmale jäi kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik külastajate arvuga väga rahule. Tema sõnul väisas kalasadamaid esialgsetel andmetel umbes 32000 inimest ja populaarsematest sadamatest võis päeva jooksul läbi käia 3000–4000 inimest. „Paljudes sadamates lõppes värske kala juba varakult, mis näitab ka ürituse populaarsust. Siiski soovitame varsti jälle sammud lähimasse kalasadamasse seada, eriti neil, kellel seekord värske kala saamata jäi. Kalurid ei tööta vaid ühel päeval aastas ja värsket kala jagub veel kõigile soovijatele,“ kutsus Armulik inimesi ülesse kala ostma.
Tänavusel teemapäeval sai külastada 26 kalasadamat üle Eesti. Enim külastatute hulka kuulusid näiteks Harjumaal asuv Leppneeme sadam (ligi 3500 külastust) ja Tallinna kalasadam (4000), Peipsi veerelt Varnja sadam (3000) ning Japsi sadam Pärnus (3000). Lääne-Virumaalt osalesid Eisma sadam (200) ning Võsu sadam (600). Lisaks oli Virumaal avatud Toila sadam, mis pakkus veidi tihedamat programmi ning osutus linnavälistest sadamatest päris populaarseks (1000).
Sadamates olid kohal kalateadlased ja kalakokad, kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.
Leppneeme sadamas anti sel päeval üle ka kalandusteo auhinnad. Peaauhinna võitis vabatahtlik kalakaitsja ja loodusvaatleja Üllar Meriste tegevuse eest kormoranide ohjamisel. Üllar Meriste on jälginud kormoranide käitumist ja arvukuse dünaamikat ligi 15 aastat. 2022. aastal algatas ta kormoranide heidutamise Pärnu jõel Tindisaarte ümbruses vääriskalade kudemise piirkonnas. Ühtlasi on Üllar kormoranide arvukuse piiramiseks loodud vabatahtlikest kalakaitsjatest koosneva KormoranGrupi asutaja, kormoranide heidutuspäevade ja mõttetalgute korraldaja.
Teise koha pälvis Ukraina Vabariigi kalaimportööride tegevus sõja tingimustes ning kolmanda koha kalatarbimist edendav kampaania „Kala kõlab hästi“.
Rahva lemmiku tiitli pälvis aga kalateadlane ning järjepidev teaduse populariseerija Arvo Tuvikene, kes enda läinud aastal üllitatud raamatus „Kalade saladused“ pani kaante vahele põnevad seigad uimeliste meeltest ja iseärasustest. Raamat pöörab tähelepanu kalade käitumist juhtivatele kohastumustele, mis kalasõbrale tavaliselt ehk silma ei paistagi. Teos on kirjutatud lihtsas ja hõlpsalt mõistetavas võtmes – lugeja veendub, et meil kõigil on oma suhe kaladega.
