Baltoscandal: Mõned soovitused, kuidas etenduskunsti kiiremini omaks võtta

Kuulutaja palus festivali pressišeff Katrin Maimikul kirja panna mõned soovitused festivalietenduste paremaks mõistmiseks. Siin need on. (Tähelepanu! Tekst sisaldab kohatist sisu ümberjutustamist.)

Kui laval on alasti naine, siis ärge tõtake kohe politseisse teatama, et nudistid on vallutanud teatrimaja. Tegemist võib olla kunstilise alastusega.

Kui laval on karjuv inimene, siis tõenäoliselt ei ohusta teda keegi ja tema ei ohusta kedagi. See on lihtsalt ekspressiivne eneseväljendus.

Kui teid viiakse hämarasse metsa, ärge ärevduge, tõenäoliselt tulete sealt tagasi kogemuse võrra rikkamana.

Kui teile esitletakse vineerist ja papist maailma, ärge muretsege, kinnisvaramaakler ei ürita teid pügada, tegemist on mudelmaailmaga laval.

Kui korpulentsed daamid püherdavad madratsitel ja esitavad külmajudinaid tekitavaid itke, siis see pole mitte palati number viis kokkutulek, vaid setu leelomemmede maroko analoogia.

Kui pimedas saalis veiklevad taskulambikiired, siis ei ole tegemist elektrikuga, kes otsib katkist ühenduskaablit, vaid hapra jaapanlannaga, kes tutvustab teile valguse- ja varjumaagiat.

Kui näete laval homosid, pole vaja ehmuda, neid võivad vabalt mängida ka pesueht heterod.

Kui tulete vaatama teatrit, aga teile tundub, et sattusite hoopis kööki, loengusse, raamatukokku, ööklubisse või metsa, siis pole põhjust segadusse sattuda, sest etenduskunst ongi igal pool.

Kuulutaja 

Festivali õhtune klubi pakub meeldivat ajaveetu. Foto: Marie Kliiman