Britid tahavad seiklusturismi

Tapal toimus kohtumine Kaitseväe ja Tapa valla esindajate ning ettevõtjate vahel. Arutati liitlasvägede, aga ka Scoutspataljoni Tapale tuleku mõju nii piirkonna kinnisvaraturule, ettevõtlusele kui valla infrastruktuurile. Tapa sõjaväelinnaku elanike arv kasvab praeguselt 1500 inimeselt 3000ni.

Liisi Kanna

1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm selgitas, et Tapale tuleb liitlasvägede lahinggrupp, umbes 1200 inimest. Valdav osa saabujaist on britid, kuid oodata on ka prantslasi ja taanlasi.

Suur osa sõdureid peaks kohale jõudma kevadel, hiljemalt mais. Tegemist on n-ö tähtajatu tulemisega ehk lahkumise aega ei ole märgatud. „Üksused hakkavad küll vahetuma, kuid kohaolek on püsiv,“ sõnas Palm. „Nad ei tule siia mitte õppima või õpetama, vaid selleks, et olla valmis Eestit kaitsma,“ lisas ta.

„Meie soov on koguaeg olnud, et liitlased tarbiksid teenuseid kohapeal. Et nad ei tuleks tinglikult öeldes nagu Afganistani taolisse piirkonda, kus isegi vesi tuuakse tuhandete kilomeetrite kauguselt. Tahame, et nad ostaksid nii vee, toidu, kütte, kui ka keerulisemad teenused kohapealt.“

„Loodame, et kokkuvõttes on sellel positiivne mõju: inimesed leiavad tööd ja saavad pakkuda sõduritele teenuseid,“ sõnas Palm.

Tapa vallavanem Alari Kirt nentis, et see on valla jaoks suur võimalus. „Peame ise leidma oskused ja tahtmise seda ära kasutada.“

Ettevõtjate jaoks oli siinkohal suurim küsimus, millega tegelevad liitlased vabal ajal? Kas neil on vaba aega? Palm nentis, et vaba aega on neil kindlasti, kuigi baasist välja liikumise reeglid ei ole praegu veel paigas ning seda otsustab konkreetse üksuse ülem.

Seejuures on aga oluline, et neil oleks siin ka midagi teha. „Meie mureks on, et sõdurid ei hüppaks rongi peale ega sõidaks Tallinnasse, vaid kulutaksid oma aja ja raha siin lähiümbruses,“ selgitas Palm. „Britid on öelnud, et nende sõjaväes on väga populaarne turism, õigemini turismi üks liik – seiklusturism. Kanuu- ja rabamatkad, köieronimised jne, sedalaadi tegevusi hakkavad nad otsima. Nad on kehaliselt väga aktiivsed ja hakkavad otsima ka sportimisvõimalusi.“

Loomulikult on olulisel kohal ka toit. „Muidugi tahaksid britid kõrbekartuleid ja kala, aga ma ei usu, et nad selle puudumisel baasi istuma jäävad,“ julgustas Palm ettevõtjaid pilke toitlustusvaldkonda pöörama.

Lisaks kolib Tapa linnakusse ligi 600 inimesest koosnev Scoutspataljon, see hakkab muuhulgas mõjutama kinnisvaraturgu. „Kõik kindlasti ei tule Tapale kaasa, eks osad üritavad leida Kaitseväe sees mingit muud töökohta. Aga olen kindel, et viie kuni kümne aasta pärast elab valdav osa lähiümbruses. Juba on hakatud kinnisvara vaatama ja üürima,“ sõnas Palm.

Alari Kirt avaldas lootust, et osa neist end tulevikus ka siia sisse kirjutavad. „Eks selleks peame ka eeltingimused täitma, nii teenuste kui keskkonna osas, et inimestel ei tekiks kiusatust minna elama näiteks Kadrinasse või Rakveresse.“

Kirt tõi välja, et väga olulisel kohal on valla jaoks ka koostöö Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. „Kõiki meie mõtteid, pretensioone ja ettepanekuid on arvestatud ja lubatud arvestada. Siiamaani saan küll koostööd igakülgselt kiita. Teedeehitused, mis on tehtud kaasrahastamisel Kaitseministeeriumiga, soojatrass – usun, et selliseid projekte tuleb veel.“

Palm omaltpoolt rääkis, et ühe olulise projektina loodetakse võimalikult kiiresti ehitada otsetee Tapa sõjaväelinnakust keskpolügonile. „Võtaksime raskete masinate liikluse kohalikelt- ja riigiteedelt ära ning saaksime sinna liikuda ohutumalt.“ Samas hakkab tulevane tee olema kasutamiseks avatud ka tsiviilliikluseks.

Kohalike huvi teema vastu oli äärmiselt suur – eeldatud paarikümne osaleja asemel koguneb inimesi vähemalt poole rohkem. Kohtumispaigaks valitud Tapa Pitsakohvik pidi lausa uksed külastajate jaoks sulgema, et seltskond ära mahutada. Kaitseväega seotud plaane tutvustas 1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm (seisab). Foto: Liisi Kanna