Edgar Savisaar: siin on mind rohkem vaja kui Brüsselis
Euroopa Parlamendi valimistel kandideeriv Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei varja, et edu korral, mis on ülimalt tõenäoline, ei lähe ta Euroopasse, vaid jääb edasi Tallinnasse. Samal ajal ennustavad küsitlused eelseisvatel valimistel Keskerakonnale edu: ilmselt teenib just nimetatud partei ainsana kaks mandaati, ülejäänud neli jagunevad konkureerivate erakondade ja üksikkandidaatide vahel.
Aivar Ojaperv
Selles, et Edgar Savisaar teenib Euroopa Parlamendi valimistel mandaadi, ei kahtle vist keegi. Mis saab edasi? Kas Tallinna linn peab hakkama uut linnapead otsima?
Mitte ükski hääl, mis antakse Edgar Savisaarele, ei lähe kaotsi. Need jäävad Keskerakonnale. Mina ise jään Eestisse, sest arvan, et siin läheb mind rohkem vaja kui Brüsselis. Kui me oleme kogu Eestis käivitanud tasuta ühistranspordi nagu Tallinnas, kui meie riigi kõik eakad saavad sünnipäeval 100 eurot toetust nagu Tallinnas, kui rohud apteegis on odavamad, kui riik hakkab lastele tasuta koolitoidu toetuseks eraldama kaks korda rohkem kui praegused 60-70 senti, siis räägime uuesti. Siis läheb Savisaar rahuliku südamega Brüsselisse, aga enne tuleb need asjad Eestis ära teha.
Et siis Euroopa Parlament on nagu poliitikute vanadekodu, kus hea tasu eest saab nautida tehtud töö vilju?
Kas mõtlete, et pensilemineku koht? Ma siiski ei arva nii. Samas: mul tuli praegu Vana-Kreeka mõtlejate Sokratese ja Platoni mõttetera meelde: nemad ütlesid, et poliitikuks saadakse alles 70aastaselt. Seega olen vähemalt mina veel noor mees, pensionipõlveni aega küll.
Mainisite, et kõik teile antud hääled jäävad Keskerakonnale. Aga eelmisel korral läks ju veidi nihu, teie erakonna esindajana parlamenti pääsenud inimene jõudis vahepeal hoopis Reformierakonnaga liituda.
Eks me kõik pea õppima. Arvan, et sel korral ei tule meie inimestes pettuda. Nii erakonnad kui ka valijad on õppinud – mitte ainult meie, vaid ka Reformerakond, kel tuli oma Euroopa Parlamendi saadik kodus erakonnast hoopis välja visata.
Kas Eestist Euroopa Parlamenti pääsenud poliitik peab seal esindama Eesti, oma koduerakonna või veel kellegi kolmanda huve? Näiteks iseenda mõttevälgatusi?
Õige vastus on nii Eesti kui ka erakond. Kokkuvõttes lähtume ju kõik meie põhiseadusest.
Kevadiste sündmuste taustal on tekkinud kahtlus, et Euroopa Liit ei anna kuidagi poliitilise organisatsiooni mõõtu välja, sest avaldused Venemaa suunas on hambutud, lausa lapsikud.
Hinnangu andmine Euroopa Liidule sõltub sellest, kuidas organisatsiooni käsitleda: kas riikide liiduna või liitriigina. Omal ajal, kui olime alles kandidaatriik, armastati rõhutada: Euroopa Liit on riikide liit, kus kõik liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Aga sellises koosluses on poliitiline koostöö kahtlemata raske.
Liitriigis oleks asi palju lihtsam, aga ma ei usu, et liitlasriigid sellise vormiga nõus oleksid. Mina isiklikult olen pigem riikide liidu poolt, kuigi ka liitriigil oleksid kindlasti omad plussid – näiteks oleks siis meil astmeline tulumaks, nagu praegu valdavas enamikus Euroopa riikides. ELi juhtkond, arvan, eelistaks liitriiki, aga nagu mainitud, poleks liidu liikmed sellega ilmselt nõus.
Eesti kuus saadikut Euroopa Parlamendis on kui tilk meres. Kas meist (neist) on seal parlamendis üldse kasu, kas neil on võimalus silma paista, midagi algatada?
Mul on kogemus Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressist, kus meid, Eesti saadikuid, oli suurusjärgus 30. Kongress koosnes aga enam kui tuhandest saadikust – proportsioon on umbes sama, mis praegu eestlased Europarlamendis. Ometigi suutsime Moskvas saavutada hämmastavalt palju – MRP pakt tühistati, meie Isemajandava Eesti kava tunnistati, lõppude lõpuks tunnustas sama kongress Eesti iseseisvust. Jah, võib ju öelda, et poliitiline olukord oli meid soosiv ja et meil oli liitlasi, kuid lõppude lõpuks peab hea poliitik olema õigel ajal õiges kohas. Nagu jalgpallimeeskonna ründaja – saab võib-olla vaid ühe korra palli puudutada, aga sellest puutest sünnib võiduvärav.
Prognoosige palun, kuidas jagunevad kohad.
Suuri muutusi võrreldes eelmise korraga ei tule, üle kahe mandaadi ei saa ükski erakond. Valimiskampaania, nagu näete, küll toimub, aga küllap võtavad kõik erakonnad seda kui ettevalmistust Riigikogu valimistele järgmisel kevadel.
