Eesti kinnipeetavate arv väheneb jõudsalt Euroopa keskmise poole
2023. aastat ilmestavad esmakordne kinnipeetava arvu langus alla 2000, alaealiste üha harvem vanglasse jõudmine ja avavangla ning kriminaalhoolduse kasutamise kasv ning positiivne mõju õiguskuulekal teel püsimiseks.
„Ühiskonna turvalisuse võti seisneb noorte toetamisel ja vanglasse jõudmise ärahoidmisel. Kui 1. jaanuaril oli vanglas karistust kandmas üks alaealine, siis tänase seisuga ei ole Eesti vanglates mitte ühtegi alaealist. Noortele suunatud ennetustööle panustamine aitab tagada, et tulevikus jõuavad noored üha vähem vanglasse ning korduvkuritegevus väheneb. Väga oluline on sealjuures ka tänaste kinnipeetavate ühiskonda naasmine avavanglaid ja kriminaalhooldust kasutades,“ rääkis vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
2023. aastal langes esmakordselt kinnipeetavate arv alla 2000 ning on jätkuvalt langustrendis, millega läheneme jõudsalt Euroopa keskmisele vangiindeksile. Languses on ka kriminaalhooldusaluste arv, kuid aina enam kinnipeetavaid jätkab karistuse kandmist kriminaalhooldusametnike järelevalve all. Aastavahetuse seisuga oli Eesti vanglates 1820 kinnipeetavat. Samas on Eesti keskmine kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta 134, Euroopa Liidu keskmine seevastu 106. Põhjamaades on see näitaja Soomes 50 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, Norras 56, Rootsis 76.
„Selleks, et vanglast vabanejad enam vanglasse tagasi ei tuleks on tähtis roll, lisaks kinnipeetavale endale, meil kõigil. Me saame aru, et on keeruline anda kuriteo sooritanutele uut võimalust, kuid iga karistus saab kord kantud ja sellega tuleb arvestada. Andes uue võimaluse neile, kes oma karistuse kandnud ja motiveeritud uut lehekülge pöörama, saame muuta ise oma kogukonnad veelgi turvalisemaks,“ nentis Kuuse.
Eelmisel aastal tõusid nii avavanglate kasutus kui ka karistuse kandmise jätkamine kriminaalhooldusel. Andmed näitavad, et korduvkuritegevus on madalam nende vanglas karistust kandnud inimeste seas, kes liiguvad avatud ühiskonda läbi avavangla ja kriminaalhoolduse. Kõige suurem risk ühiskonna jaoks on tähtaegselt vabanenud kinnipeetav, kellel puudub kriminaalhooldusametniku tugi ja järelevalve.
Kõige rohkem jõutakse vanglasse isikuvastaste süütegude toimepanemise tõttu. Näeme aga, et tegelikult on suuremal osal karistatutest taustprobleemiks narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine. Rahvatervisevastased süüteod, millest valdav on narkootikumide suures koguses käitlemine, on teine otsene põhjus vanglakaristuse määramisel. Kriminaalhooldusaluste seas domineerivad süütegudena joobes juhtimine, millele järgnevad isikuvastased- ja narkokuriteod.
2023. aasta vanglateenistuse statistiline ülevaade on koondatud interaktiivsele andmelauale ja infograafilise kokkuvõttena vanglateenistuse kodulehele. Vanglateenistuses peetakse oluliseks avatust ja läbipaistvust. Usutakse, et vanglateenistuse tegevuse usaldamiseks on vaja mõista, mis tööd tehakse inimese õiguskuulekale teele suunamisel, milline on kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste pilt, millised on kinnipeetavate üldarvude, demograafiliste andmete trendid. Andmelaua kasutaja saabki enda isiklikust huvist lähtuvalt erinevaid andmeid kõrvutada ja filtreerida.
Kuulutaja
Foto: pixabay.com
