Eesti külad elavad – aasta küla on järgmised kaks aastat Viskla

Aasta külaks kuulutati tänavu Viskla küla Kose vallas Harjumaal. Lääne-Virumaalt kandideeris aasta küla tiitlile Uhtna, kes „peavõitu“ seekord ei saanud, kuid nominentide hulka kuuluda oli samuti uhke.

Katrin Uuspõld

MTÜ Viskla Külaarendamise Seltsi esinaine Kristel Kadapik ütles, et tiitel tuli nende külale suure üllatusena. „Oleme siiski nii väike küla. Aga ju siis parim võitis!“ arvas Kadapik ja lisas, et küllap sai määravaks see, et nende külas kunagi alustatud asjad ei ole pooleli jäänud, vaid jätkuvad siiani.

Aasta külas Visklas elab 88 inimest, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingiks valmis suuresti oma küla meeste kätetööna Viskla kiikla, kus saab korraga 111 inimest kiikuda 38 kiigega õues ning kiikesid jagub ka külakeskusesse sisse.

„Kui me eelmise reede õhtul autasustamisürituselt vabaõhumuuseumist tagasi oma külla sõitsime, oli meie üllatuseks kiikla rahvast täis ning terve nädalavahetuse oli siin rohkelt inimesi üle Eesti kiikumas,“ rääkis Kristel Kadapik. „Ilmselt saame nüüd natuke rohkem tähelepanu, aga eks me jätkame oma elu ikka nii nagu varem.“

Külal on palju traditsioone, alates ühisest uue aasta vastuvõtmisest, pannkoogilõunatest, talgupäevadest ja ühiste teatrikülastusteni välja. „Meil on ühel üritusel lastest kuni vanuriteni,“ märkis Kadapik. Kusjuures hetkel on külas 19 last ning kümme elanikku vanuses 65+, ülejäänud jäävad 18 ja 64 eluaasta vahele. Kui 1990. aastate lõpus elasid külas peamiselt eakad, siis nullindatel hakkas küla noorenema ning asustati tühjana seisnud talud.

Viskla on väike hajaküla, kus enamus talusid on üle saja aasta vanad, paljudes taludes elatakse mitmendat põlve. „Minu tütar on meie talus juba kuues põlvkond,“ märkis Kadapik. „Aga näiteks naabrusesse ehitab endale maja linnainimene. Viimasel ajal on meie külla tulnud mitmeid lastega peresid.“

Kandidaate aasta küla tiitlile oli kokku 15 – igast maakonnast üks. Lääne-Virumaad esindas Uhtna küla. „Meie küla tump ongi inimesed, kes annavad külale näo. Sellist suurt kiiklat nagu Visklal, meil ei ole, aga meil on rakett, jõuluvana, topoteek ja kooliaed, mida hindamiskomisjon väga esile tõi. Samuti on meil oma kool, hooldekodu, lasteaed,“ rääkis Margit Lichtfeldt MTÜst Uus Uhtna.

Aasta küla tunnustusürituselt läbi Tallinna koduküla poole sõites tõdes Lichtfeldt, et „hea on olla maakas“. „Linn oma kiiruse ja automüraga tundub õudne. Linnas käid ringi ja keegi sind ei tunne. Aga maal on rahulik ja on ruum, seal ei ole sa anonüümne,“ arutles ta.

Aasta küla konkursi eestvedaja Krista Habakukk märkis, et kui esimestel aastatel oli hindajate fookus rohkem seltsitegevusel, siis nüüdseks vaadatakse küla kui tervikut. „Oluliseks on tõusnud ühiselt loodud elukeskkond, ettevõtlikkus, uuenduslikkus, koostöö omavalitsuse ja ettevõtjatega ning julgus oma küla eest ise seista ja oma aega ja raha panustada,“ ütles Habakukk.

Aasta küla valiti sel aastal külaliikumise Kodukant eestvedamisel üheksandat korda. Esmakordselt selgitati aasta küla sel korral välja hindamiskomisjoni ja rahva hääli ühendades.

Uhtna külas sättis hindamiskomisjon end sel kevadel koos kohalikega raketti. Foto: MTÜ Uus Uhtna