Eestis algab, aga Idamaades lõppeb roti aasta

Tänavuseks Eesti aasta loomaks valiti rott. Idamaades aga lõppeb roti aasta 11. veebruaril, mil troonile asub pühvel.

Ülle Kask

Alates 2013. aastast on Eestis keskkonnateadlikkust tõstva kampaania korras valitud aasta looma. Seda korraldab Eesti Terioloogia Selts. Kaasatud on MTÜ Aasta Loom, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Looduskaitse Selts ja Jahimeeste Selts.

Roti aasta puhul on kavandatud erinevaid üritusi ja tegevusi rottide tutvustamiseks. Teretulnud on ka inimeste talletatud lood rottidest – nii kohtumistest looduses kui ka lemmikloomadest, mille põhjal on võimalik rohkem teada saada inimeste suhtumisest sellesse looma.

Hoolimata sellest, et rotid elavad inimesega külg-külje kõrval, on nii mõndagi nende liikide bioloogia, elupaikade ja leviku kohta teadmata. Näiteks võib paljude jaoks olla üllatus seegi, et Eestis elab looduses kahte liiki rotte – rändrott ning kodurott.

Lisaks aasta looma projektile on rottide kohta kogutavteave oluline ka uue imetajate atlase jaoks, kuhu talletatakse värskeim teadaolev info Eesti imetajaliikide leviku kohta.

Terioloogia ehk mammaloloogia ehk mammalioloogia on zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega. Termin on tulnud kreeka keelsest sõnast therion, mis tähendab metslooma.

Vana legendi järgi kutsus Buddha enne maalt nirvaanasse lahkumist kõik loomad enda juurde. Jumalaga jätma tulid aga üksnes 12 ustavat, mille eest nimetas Buddha nende järgi aastad, et loomad kordamööda hoolitseksid Maa ja selle elanike eest, vastavalt oma iseloomujoontele ja võimetele. Saabumise järjekorras said austava ülesande esimesena rott, siis pühvel, tiiger, kass, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja viimasena tõttas kohale siga.

Kui rott hakkas Buddha juurde minema, teadis ta väga hästi, et oma pisikestel jalgadel sibades ei suuda ta teistega sammu pidada. Nutika ja kavala loomana ronis aga rott tugeva ja kiire pühvli turjale, kes õige pea kõik teised loomad kaugele selja taha jättis. Hetk enne kohale jõudmist hüppas rott maha ja sööstis kiire spurdiga esimesena üle finišijoone, jättes pühvli enda järel teiseks. Nõnda saigi rotist 12 looma hulgas tsükli esimene valitseja.

Idamaades lõppeb roti aasta 11. veebruaril ja algab pühvli aasta. Hiinas toimuvad sel ajal suured uusaastapidustused, kuid koroonapandeemia tõttu jäävad need vist ka tänavu ära. Küll aga on aastavahetusest saanud moehitt kõiksugustele ennustajatele ja tähetarkadele. Üllitisi ja astroloogilisi abimehi ilmub sel perioodil kui seeni pärast vihma.

Näiteks koroonapandeemiat ükski selgeltnägija vist küll päriselt ette ei ennustanud, põneva nüansina võib aga välja tuua, et Eestis oli Igor Mang see mees, kes oma 2020. astroloogilises prognoosis ehk kõige täpsemalt toimuvale pihta sai, kuigi ka tema ei nimetanud pandeemiat ega koroonaviirust. Küll aga ennustas ta, et „roti aasta saab tooma rohkem üllatusi ja šokeerivaid sündmusi, mis esmapilgul tunduvad uskumatud ja panevad endalt küsima: kas tõesti?“

Teisal ennustas Mang: „Kuna roti aasta iseloom vastab öisele ajale, mil inimesed näevad und, siis reaalses elus tuleb sündmusi, mis tunduvad pigem unenäolistena kui reaalseina. Rott on sotsiaalne loom ja tema ilmumine inimelu kohtadesse tekitab hirmu ja paanikat. Algav aasta loobki hirmuatmosfääri ja õhus saab olema palju ärevust. Paanilist õhkkonda võib tunda eriti kevade algul, sest aprillis on näha palju ebastabiilsust ja majandusliku olukorra halvenemist. Inimesed koguvad vara ja toidutagavarasid, kartes lähenevaid looduskatastroofe.“

Märtsi kohta, mil Eesti Vabariigi valitsus kehtestas eriolukorra, ütles Mang tabavalt: „Päikese ühendus Neptuuniga võib tähendada haiguste levikut ja nakatumisohtu rahvarikastes kohtades. Sellepärast tuleb olla tähelepanelik oma tervise suhtes. Märts soodustabki enam individuaalse töö tegemist.“

Kas teadsid, et…

• Rotid on kõige suurema asurkonnaga imetajad maakeral, kes elavad kõikjal ja on kohanenud igasuguse kliimaga. Vaatamata sellele, et rott on olnud viimase saja aasta jooksul ka suurima hulga teadusuuringute objektiks, ei tea teadlased tänaseni, miks aimavad rotid ette tulevasi katastroofe või lahkuvad laevalt ja hoonest ammu enne seda, kui see upub või maha põleb.
• Rotid on mitmes mõttes inimesest arenenumad, hoolimata oma märksa väiksemast ja vähem kurrutatud suurajust. Näiteks on nende maitsmismeel nii terav, et nad võivad avastada toitu peidetud mürgi isegi siis, kui seda on vaid kaks osa miljonist.
• Rotid on toidu suhtes ülimalt umbusklikud, mistõttu neid on raske mürgitada. Tavaliselt otsustab esimesena uue toidu leidnud rott, kas ülejäänud kari ka sellest osa saab. Sageli jätab ta toidu nädalaks puutumata. Teadlased on kindlaks teinud, et rotipoeg saab varases nooruses emapiima kaudu teada, mida ema on söönud, see aitab tal vältida ohtlikku toitu. Rotid oskavad ka oma söögisedelit tasakaalustada, olenemata sellest, kas nad toituvad jäätmetest või hoopis loomaaialõvi lihakausist. Näiteks põlgavad nad ära püülijahu, mida paraku inimesed suurtes kogustes saiakeste ja kondiitritoodete näol söövad, kuigi teavad, et see pole tervisele kasulik.
• Kõigesööjal rotil, kelle nimetuski tähendab „närivat looma“, on nii tugevad ja teravad hambad, et ta võib läbi pureda paksu raudbetoonvooderduse. Rotid närivad lakkamatult, et ellu jääda ning võivad kasutada närimisel tekkivat heli kajaloodina, et valida takistustevaba edasiliikumistee. Nende tasakaalumeel on nii arenenud, et nad on võimelised üle ronima püstloodis telliskiviseinast, kõndima nööril ja maanduma jalgadele pärast kukkumist 60 jala kõrguselt hoonelt.
• Rott on taibukas loom, mida on tõestanud lugematud laboriuuringud ja katsed keeruliste labürintidega. Rotti on õnnistatud hea mälu ja erakordse võimega probleeme lahendada. Rotid on nii hästi organiseerunud, et nii ränd-, kui ka kodurotid saadavad näiteks ette luuremehe, kes tõuseb uru suul tagajalgadele püsti ja nuusutab mõne minuti tuult, et uurida, kas õhk on puhas, enne kui ülejäänud rotid maapinnale ilmuvad.
• Kõik rotid, iseäranis kodurott on väga puhtad loomad, kes lakkamatult ennast puhastavad. „Räpasteks rottideks“ muutuvad nad alles kokkupuutes saastunud keskkonnaga. Üks Wisconsini koduperenaine imestas, miks värske vee vann, mille ta õhtul keldrisse jättis, oli järgmisel hommikul alati täidetud määrdunud veega. Mõistatus lahenes, kui ta ühel hilisõhtul leidis vannist kümbleva rotipaari.
• Rotid on kaastundlikud ja kokkuhoidvad loomad. Sageli toidavad nad abituid isendeid kogu elu või juhtida ja abistada pimedaks jäänud kaaslast.
• Rotid on arukad olendid, keda võib õpetada täitma paljusid ülesandeid. Kunagi Indo-Hiina sõja ajal süüdistas Kambodža peaminister Lon Nol mässulisi, et need koolitasid rotte lõhkeaineid kohale tooma. Rottide arukuse võti peitub uudishimus. Nagu inimesedki, tunduvad nad olevat kõige õnnelikumad siis, kui võivad millegagi ametis olla.

Kasutatud allikad:

Eesti Terioloogia Seltsi koduleht.

Igor Mang. Astroloogiline prognoos. Roti aasta 2020. SÜNK Lahendused OÜ. 2019.

Robert Hendrickson. Kavalam kui inimene. Rottide ja inimeste sotsiaalajalugu. Olion. 2006.