Eismal räägiti mereteemadel
Käimas on Eesti mereala planeeringu koostamine ning selle esialgse lahenduse esimene avalik arutelu peeti Lääne-Virumaal.
Liisi Kanna
Eisma sadamas toimunud üritusel tutvustati mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise eelnõud, mis oli eelnevalt ka avalikul väljapanekul. „Merekasutus intensiivistub ja vaja on erinevad kasutusviisid merealale n-ö ära mahutada. Mereala planeeringu üheks olulisimaks põhimõtteks on kooskasutus,“ selgitas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland.
Nõunik märkis, et mereplaneeringuga pannakse kirja üldised põhimõtted, mida edaspidi merekasutuse kavandamisel ja arendamisel tuleb arvestada. „Dokument annab suuniseid ja tingimusi. Suunis on üldine juhtnöör, tingimus aga kohustuslik nõue, mida tuleb arvestada,“ täpsustas ta, lisades, et väga täpselt kohalikul tasandil sellega asju paika ei panda.
Planeering käsitleb kogu Eesti mereala, väljaarvatud Hiiumaa ja Pärnumaa ümbrust. „Neis kahes piirkonnas on pilootprojektidena juba mereala planeeringud koostatud. Need on hetkel kehtivad ja üleriigilise mereala planeeringuga neid üle ei planeerita,“ selgitas Lepland.
„Lisaks sellele käsitleb mereala planeering rannikuala läbi funktsionaalsete seoste – kõik tegevused saavad rannikul alguse ja lõppevad kuidagimoodi maismaal. Me konkreetselt rannikuala ei planeeri, aga käsitleme seoseid,“ märkis ta.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach toonitas, et eskiislahenduse koostamisel ja mõjude hindamisel lähtutakse jätkusuutlikkusest.
„Mereplaneeringu koostamisel on meil ökosüsteemne lähenemine. Oleme võtnud seisukoha, et planeerime selliseid tegevusi ja sellisel viisil, mis tagavad merekeskkonna säilimise ja seda selliselt, et ka tulevikus oleks võimalik merest inimesel kasu saada,“ märkis Kautlenbach, lisades, et looduse ja inimtegevuse vahel peab säilima tasakaal.
Kalandus ja transport
Pille Matspalu, konsultant Rahandusministeeriumile abiks olevast ettevõttest Hendrikson ja Ko, tutvustas mere erinevaid kasutusvaldkondasid täpsemalt.
Kalanduse, kui traditsioonilise mere kasutusviisi kohta märkis ta, et valdkond on päris hästi reguleeritud. „Me ei näe planeeringuga ette väga suuremahulisi ruumilisi muudatusi. Kalandus jääb toimima enam-vähem kogu merealal, väljaarvatud need alad, mis on juba praegu kalapüügi piirangutega kaetud. Räägime sellest, et koelmualad on väga olulised selleks, et kalavarud säiliks. Ja toome välja vaba juurdepääsu kalastusaladele,“ rääkis Metspalu, lisades, et planeeringu järgi peaksid teised valdkonnad arvestama kalanduse vajadustega.
Üheks suuremaks käsitletavaks valdkonnaks on ka meretransport. „Sadamate osas annab planeering ühe olulise suunise – uued väikesadamad tuleks rajada eelkõige looduslikult sobivatesse kohtadesse. Ja tuuakse ära ka pehmem suunis, et optimaalne vahemaa väikesadamate võrgustiku arendamiseks võiks olla umbes 30 miili. Ilmselt põhilahenduses teemat natuke täpsustatakse,“ tõi Metspalu esile.
Mereplaneeringus tehakse ka oluline täiendav ettepanek – muuta väikesadamate liigitust. „Sest praegune ei arvesta olulisi tegureid ja seepärast on piirkondliku tasakaalu säilitamine, rahastamine jne keeruline. Pakume välja uue funktsionaalse liigituse,“ selgitas konsultant.
„Mereplaneering näitab ära veeliiklusalad. Lisaks näitame ka laevateid, mille kattumist teiste kasutusvaldkondadega teravalt jälgime – need on prioriteediks,“ lisas ta meretranspordi kohta.
Uued kasutusviisid
Mereplaneeringu fookuses on uued kasutusviisid, mida hetkel merealal ei toimu või toimub väga vähesel määral. Näiteks on Eesti kontekstis uueks merekasutusviisiks vesiviljelus.
„Selle all mõtleme nii vetika- ja karbi- kui ka kalakasvatust. Eesti riik näeb, et tegu on valdkonnaga, mida oleks mõtet tasakaalustatult arendada,“ märkis konsultant.
Uutest valdkondadest tõi Metspalu välja ka energiatootmise – planeeringu eesmärgiks on leida sobivad alad tuuleenergia arendamiseks. Analüüsi tulemusel Lääne-Virumaaga piirnevale merealale sobilikke kohti ei jää.
Mereplaneering käsitleb ka mereturismi ja rekreatsiooni, riigikaitset, merekultuuri ja veel paljusid teisi kasutusvaldkondi.
Koosviibimisel osales küll vaid kümmekond inimest, kuid tutvustusele järgnes aktiivne arutelu, kus uuriti peamiselt planeeringu detailsusastme kohta. Lisaks tehti mõned ettepanekud, millele koostajad võiksid tähelepanu pöörata.
Ministeeriumi esindajad nentisid, et praegu on tegu algse lahendusega, mille kallal veel tööd tehakse. Pärast kooskõlastamisi tuleb avalikustamisele ka täiendatud versioon. Planeering loodetakse kehtestada 2020. aasta augustis.
Üritus toimus Eisma sadamahoones.
Foto: Liisi Kanna
