Eksmaavanem veab Lajose-impeeriumit
|Pärast viieaastast maavanema ametiaja täitumist läks Einar Vallbaum tagasi Kundasse, sinna, kust ta tuli – juhtima enda asutatud transpordifirmat Lajos ning selle kõrvale tekkinud ELER Hydraulicut ja KLG Kolimisteenuseid. Ettevõtted on omavahel vähem või rohkem seotud, tagaselja kutsutakse neid ka „Lajose või Vallbaumi impeeriumiks“.
Aivar Ojaperv
AS Lajos sündis umbes samal ajal, kui Eesti Vabariik taasiseseisvus. Tühjale kohale.
„Ekslikult arvatakse, et Lajos on erastatud omaaegne Kunda autobaas, aga see ei ole nii,“ rääkis kõige kolme kõneks oleva firma suurosanik Einar Vallbaum. „Sõitsin ise nõukogude aja lõpus autojuhina rahvusvahelisi vedusid, sealt idee ja kogemus. Alustasin ühe Volvoga – see on muide aia ääres alles, tahaks korda teha ja näitamiseks välja panna. Esimene auto oli kohe rahvusvahelises veos, peagi soetatud teine hakkas Kundas kohalikke vedusid tegema.“
Tänane Lajos on transpordi- ja logistikafirma, mil harud ka Rootsis ja Leedus. Eestis baseerub ettevõttel umbes 40 autot, naaberriikides veel kümmekond lisaks. Samuti teevad Lajosega koostööd paljud ühte autot omavad FIEd. „Logistika on kõige alus – see aeg on läbi, kui sõitsid kusagile pärapõrgusse tühjana ja said alles tagasiteel koorma peale,“ rääkis Vallbaum. „Praegu püüame asju nii ajada, et kui Leedust või Rootsist tuleb auto Kundasse hooldusesse ja remonti, siis on ka sellel reisil koorem kaasas.“
Remondi ja varuosade tõttu tekkis Lajose kõrvale teine firma – ELER Hydraulic. „Autopark kasvas suureks, vaja oli varuosade ladu,“ selgitas Vallbaum. „Mõttekas oli teha juba kaks asja korraga – kui on ladu, siis olgu ka kauplus. Praegu on ELER Hydraulikusse koondunud lisaks varuosade ja tarvikute müügile ka veoautode ning mootorite remont. Väike kavalus on ka asjal juures: Lajoselt kui transpordifirmalt ju remonditeenust osta ei tahetud, ikkagi konkurent. Aga ELER Hydraulic on omaette üksus, selle kaubamärgi juures käivad remondis ka teised vedajad.“
Lisaks nimetatud töödele komplekteeritakse ELER Hydraulicus ka veoautode lisavarustust – näiteks pannakse kokku väikseid kraanasid. „Vastavalt kliendi soovile – tellime vajalikud osad, komplekteerime, katsetame ja anname üle.“
Ootamatult saadud firma
Omaette lugu on aga KLG Kolimisteenustega – transpordiäriga see just kui ei haaku. Või siiski? „Mõnes mõttes haakub küll – kolimiseks on vaja transporti ja see ettevõtmine annab Lajose autodele tööd,“ ütles Einar Vallbaum.
Kuid sellele vaatamata on KLG Kolimisteenused Vallbaumi jaoks siiski „leidlaps“. „Üks hea sõber küsis omal ajal minult laenu,“ rääkis ta. „Aasta pärast selgus, et tema äridega on suuremad probleemid, kui esialgu võis karta. Ta ei suutnud võlga tagasi maksta ja sain temalt võla katteks firma – KLG Kolimisteenused.“
KLG Kolimisteenused pakub, nagu nimigi ütleb, kolimisteenust. Ettevõtte on rahvusvahelise haardega. „Tänavu oleme kolinud üle 25 inimese Eestist USAsse, kaugeim ots oli aga Brasiiliasse. Kuulume kolimisfirmade ülemaailmsesse võrgustikku: ega me ise koos konteineriga Brasiiliasse kaasa lähe, seal tegeleb asjaga ikka teine ettevõte.“
Kolimisteenust pakutakse uksest ukseni, või tegelikult isegi toast toani. Kaup pakitakse vastavalt kliendi soovile kokku ja sihtkohas jälle lahti ning tõstetakse sobivasse tuppa või kööki ka paika. „Paljud kliendid ei soovi kogu oma maist vara enam uude elukohta kaasa võtta,“ mainis Vallbaum, „ja seepärast tegeleme ka maha jäetud asjade vahendamise ning müügiga.“
Kohalikule turule on KLG Kolimisteenustel samuti asja. „Eraisikud väga palju tööd ei anna, küll aga näiteks kaubanduskeskused: hiljuti avatud Ülemiste keskuse juurdeehituse kolis põhiliselt just meie firma riiuleid ja kaupa täis.“
Kunda mees
Einar Vallbaum on küll kõige kolme firma enamusomanik, kuid otseselt tegevjuhtimisega ta praegu ei tegele. „Kui maavanema ametist priiks sain, leppisin kokku, et hakkan tegelema kõigi kolme firma turunduse, suhete ja reklaamiga,“ ütles ta. „Ja see jutt pole päris õige, et tulin Kundasse tagasi. Ma olen lihtsalt nii Kunda mees ja kohalik, kui olla võib, ma pole ära olnud, käisin vaid viis aastat Rakveres maavalitsuses tööl.“