Elamus: lihtsalt super
Käesolevat artiklit arvustuseks nimetada oleks ilmselgelt eksitav. Ma ei ole ei teatri- ega muusikaekspert, et üht või teist arvustada. Kuid kirjutamata ei saanud ka jätta.
Mõne nädala eest Rakvere Teatris esietendunud kontsert-lavastusest „Lihtsalt, rõõmuks“ tasuks osa saada igaühel. Päriselt! Sa ei pea olema n-ö teatriinimene, et seda lavastust vaatama minna (aga võid, sest ka näitlejatöö tasub jälgimist).
Olen viimase paari aasta jooksul külastanud pea igat kohaliku teatri uuslavastust. Sisu osas on ikka nii, et üks teema kõnetab rohkem, teine vähem – maitse asi. Näitlejate ülesastumised on alati muidugi olnud super ja midagi ette heita väikesele teatrile kindlasti ei ole.
Aga sama kindel on see, et pärast iga lavastust ei lahku ma teatrist sellise emotsiooniga nagu sel korral. Ja ei kuule külastajate niisugust vaimustust garderoobijärjekorras.
Kui peaks mingil põhjusel valima, siis ilmselt on tegu rohkem kontserdi, kui lavastusega – lavastatud kontserdiga… Aga igal juhul tuleb esile Rakvere Teatri näitlejate, ja muidugi ka külalisesinejate, ahhetama panev andekus. Ma ei usu, et see oleks liialdus.
Esimest vaatust iseloomustaks ilmselt kõige paremini sõna lustakas. Kuid kogu selle rõõmsameelsuse keskel paljastub asjaosaliste võimekus. Silja Miks oleks ilmselt teinud võimsa karjääri lauljannana. Ega ka härrasmeeste kvinteti musitseerimine ei jäänud alla mõne tegeva ansambli omale.
Aga pärast kohvipausi muutub stiil ja meeleolu. Ning kuigi laval sai võimust kurvameelsus, ei muutnud see publikut kindlasti mitte kurvaks, pigem emotsionaalseks. Pani veelgi rohkem imestama. Millised sooloetteasted! Omaette nüansi lisab lavastusele ka pillimäng, tasub jälgida.
Aga soovimata siinkohal liigsetesse detailidesse laskuda ning lugejatelt üllatusmomenti ära võtta, ütleksin lõpetuseks lihtsalt – super.
Liisi Kanna
Lavastus valmis rühmatööna, mille idee ja teostuse taga seisavad Toomas Suuman (kes küll mikrofoni taha ei astu), Silja Miks, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu, Vootele Ruusmaa (külalisena) ning Teno Kongi (külalisena). Foto: Kalev Lilleorg / Rakvere Teater
