Elektrik soovitab süsteeme regulaarselt kontrollida
Ühel ilusal päeval, mis võinuks koledasti lõppeda, oleksin äärepealt oma köögi põlema pannud. Või mis nüüd mina otseselt: asjaolude õnnetu kokkusattumus, tulnuks hiljem tõdeda, kuid fakti ennast poleks see muidugi muutnud.
Aivar Ojaperv
Keetsin hommikul kohvi. Kiirkeedukann on mul selline poolpidune – viskab kaane lahti ja siis hakkab üle ääre pritsima. Köök on mul vanamoodne: üksainus pistik ja seegi ebaloogilises kohas. Seega tuleb paratamatult kasutada pikendusjuhet – tänapäeva elektririistade tootjad hoiavad ju teadupärast kokku, 20 cm juhet kohvikannu taga on nende arvates enam kui küllalt.
Kuigi kingad juba jalas ja valmis tööle minema, ajas mingi seitsmes meel mind veel kord kööki. Kõrv tabas mingi imeliku krõbina. Lähem uurimine juhatas mind veekeetja ja pikendusjuhtmeni, kust tõusis juba ka plastmassi sulamisele iseloomulikku lõhna. Ühesõnaga: kui ma poleks kööki läinud, pidanuks suure tõenäosusega hiljem politseikroonikas ise kirjutama enda põlenud köögist. Tuues põhjuseks, et “ilmselt sai tulekahju alguse rikkis elektriseadmest”.
Ohutuse tagab regulaarne ülevaatus
Elektriinsener Vello Viljus peab ühemehefirmat OÜ Elvelts, tegeledes kõigega, mis puutub elektrisse. Palusin talt kommentaari: mida ma valesti tegin või ei teinud?
“Midagi ei teinud valesti,” leidis ta. “Kannu ülekeemine vaevalt et rolli mängis, sest korralikku pistikut ei tohiks paar tilka vett häirida. Kontakt oli ilmselt “väsinud”. See hakkas kuumenema ja kuna vool oli suhteliselt väike, ei reageerinud ka elektrikilbi kaitsmed. Kui halvasti läheb, ongi tuli taga.”
Aga mida peab tegema, et sarnaseid olukordi vältida? “Aeg-ajalt peaks ise pistikuid-kontakte kontrollima. Kui juba käega katsudes tunned, et need on soojaks läinud, siis on jama käes. Sellised seadmed tuleb kohe välja vahetada. Samuti igasugused kahtlased iseloomulikud lõhnad: kui neid on juba tunda, tasub katkine asi välja vahetada või kui see käib üle jõu, siis spetsialist kohale kutsuda. Mul oli hiljuti klient, kes taipas mind oma suhteliselt uue elektrisüsteemiga elamisse kutsuda: selgus, et harukarp oli praktiliselt söestunud, lausa ime, et põlema polnud läinud. Harukarpi peab vahetama ikka elektrik, on kindlam.”
Vello Viljuse sõnul ei sõltu pistikupesa “tervis” mitte nii palju selle vanusest kui kasutamise intensiivsusest. “Koduses elektrimajanduses ongi kõige ohtlikumad pistikupesad,” märkis ta. “Valgustites ja lülitites on koormus väike, seal pole oht nii suur, kuid pistikupesad koormatakse pahatihti üle, pannes pikendusjuhtme taha mitu võimsat tarbijat korraga.”
Viljus soovitab kriitilise pilguga üle vaadata ka elektrijuhtmestiku. Eriti puumajades või puidust vaheseintega hoonetes. Kui juhtmed on sama vanad kui maja ja maja ise vanem kui vaarisa, siis tuleb need lihtsalt välja vahetada. Kuigi see ei pruugi olla odav lõbu ega lihtne ettevõtmine. “Aga see asi tuleb lõppude lõpuks ikkagi ära teha, sest kas põlenud tare on siis parem,” lausus Viljus. “Vanad juhtmed pole mitte ainult tule-, vaid ka eluohtlikud.”
Isehakanud elektrik võib tuua õnnetuse
Viljus oma OÜga Elvelts on valmis appi tulema. Kusjuures, nagu mainitud, on ta elektriinsener ning elektritööde teostamiseks on tal ka B-pädevus ehk temast kõvemad elektrikud on vaid need, kes võivad tegeleda ka kõrgepingega. “Eks soss-sepp-firmasid ole ka turul,” nentis ta. “Lihtsamate töödega saavad nad ehk hakkama, aga kui jõutakse elektrikilbi kokkupanemiseni, saab tarkus otsa. Kusjuures valesti või ebakvaliteetselt koostatud elektrikilp võib täna-homme näiliselt korralikult töötada, kuid ülehomme põhjustada paksu pahanduse.”
Elektrik teostab töid nii tunni- kui ka tükitöö alusel. “Vanade süsteemide renoveerimisel ei saa tükitööd aluseks võtta, sest iial ei tea ette, milliseid üllatusi võib tulla,” selgitas Vello Viljus. “Vajadusel pakun täisteenust. Ka materjale – juhtmeid, pistikuid jms – ei maksa ette osta: nii mõnegi asja saab minult soodsamalt, sest soetan neid hulgihinnaga ja oskan tellijale nõu anda, mida ning kui palju konkreetsel objektil vaja läheb.”
