Enim levinud petuskeem Eesti inimeste seas on andmepüük

Samal ajal kui tarbija muutub aina teadlikumaks ja oskab pettuseid paremini märgata, leiavad petturid muudkui juurde uusi viise, kuidas inimestelt raha välja petta. See tähendab, et ka kõige enesekindlamal ja teadlikumal tarbijal tasub olla valvas ja kahtlase infoga mitte kaasa minna.

Eero Ergma,

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht

Kuigi paljud inimesed on oma e-kirju või sõnumeid lugedes muutunud tähelepanelikumaks, ei saa me rõõmust hõisata. Endiselt on väga palju neid, kes ei ole teadlikud andmepüügi ohtudest ega oska neid ära tunda või teevad inimesed otsuseid kiirustades – mõlemal juhul ollakse küberkurjategijatele lihtsaks sihtmärgiks.

Meie tehnoloogia areneb pidevalt ja paraku ei jää petuskeemid kuidagi sellest arengust maha. Petturite eesmärk on alati sama: saada inimestelt nende isiklikke andmeid või raha. Meieni jõuavad igapäevaselt uudised erinevate skeemide ohvriks langenud inimestest, keda on püütud nii klassikaliste võtetega kui ka täiesti uute nippidega.

Swedbanki statistika põhjal on kõige levinumaks petuskeemiks andmepüük, kuid toome siinkohal välja viis kõige levinumat pettust ja tuletame meelde, kuidas neid ära tunda.

Andmepüük

Nagu öeldud, on andmepüük meie statistika kohaselt levinuim petuskeem Eestis. Selleks kasutatakse muuhulgas näiteks sellist platvormi nagu Facebooki Marketplace, kus petturite eesmärgiks on kätte saada võimalikult palju isiklikke andmeid, et neid pärast kuritarvitada. Seega tuleb veenduda, et internetis kaupa müüv või osta sooviv inimene või ettevõte on päris.

Andmeid püütakse tihti ka Omniva või muu kullerteenuse nime alt. Kahtlase kirja puhul, kus räägitakse paki saamisest või teenustasust, tuleb kindlasti üle kontrollida e-kirja domeen või sõnumis olev link ja mõelda, kas ma olen praegu pakki ootamas ning mitte oma pangaandmeid sisestada.

Tõde peitub detailides, sest näiteks Swedbanki kuvatavate kinnitussõnumite tekst on tänaseks niivõrd detailne, et seda lugedes peaks üheselt selge olema, millist toimingut hetkel teostamas ollakse.

Helistamispettused

Lisaks klassikalistele helistamispettustele, näiteks kõnedele kõnepangast, on tänapäeval levimas ka AI ehk tehisintellekti tehtud kõned (deepfake’id) ning need võivad olla tavakõnest eristamatud. Kui võõra numbri ja hääle puhul on lihtne pettusest aru saada, siis deepfake’i puhul teesklevad petturid, et helistajaks on näiteks keegi lähedane, olgu selleks laps või sõber ja palub kiirelt raha. Kusjuures telefoni teel on sisuliselt võimatu eristada, kas see hääl on loodud tehisintellektiga või on teisel pool toru päris inimene.

Sel puhul peab kindlasti valvas olema ja veenduma, et lähedane inimene on päriselt helistanud, abiks võib tulla mõni varem kokkulepitud koodsõna. Selliseid helistamispettusi on Eestis veel väga vähe, kuid mujal maailmas on need üha rohkem levima hakanud. Lisaks levivad Eestis ka kõned, kus end politseiametnikuna esitletakse.

Investeerimispettused

Need on pettused, kus inimesi kutsutakse läbi võltsitud investeerimiskampaaniate kiirelt rikkaks saama. Siinkohal kehtib kuldne reegel, et kui lubatud kasu on liiga hea, et tõsi olla, siis suure tõenäosusega see nii ka on.

Lisaks otsivad petturid üles ka nn vanad kannatanud, kes on juba investeerimispettuse ohvriks langenud. Mõnel puhul on möödunud sellest isegi aastaid. Kannatanutele selgitatakse, et helistaja esindab õigusabiga tegelevat ettevõtet, kes aitab kaotatud raha tagasi tuua. Selleks on vaja tasuda erinevad maksud ning neid, kes selle jutuga kaasa lähevad, petetakse teist korda. Väikeste summadena kannavad kannatanud endalegi märkamatult petturitele sageli suurema summa, kui oli esialgne kahju.

Ettemaksupettused

Ettemaksupettuse puhul nõutakse ohvrilt ettemaksu kauba või teenuse eest, mida tegelikult ei eksisteeri. Kõige tavapärasem pettuseviis on internetis olematu kauba müümine, milleks enamasti on telefonid jm elektroonika. Kannatanute seas on ka inimesi, kes on tasunud ettemaksuna suure summa välismaistest automüügiportaalidest leitud sõidukite eest.

Peamised pettusele viitavad tunnused on tavahinnast märgatavalt soodsam pakkumine ja kiire tegutsemise nõue. Selle vältimiseks tuleks olla kriitiline selliste pakkumiste suhtes, uurida müüja kohta taustainfot ja kasutada läbipaistva osapoole teenuseid.

Õngitsuskirjad

Kui tundmatu kauge sugulane mõnes võõrriigis on surnud ning tema päranduse kättesaamiseks tuleb saata oma andmeid või ettemaks teha, on selgelt tegemist pettusega. Erinevate juriidiliste kulude hüvitamist nõudvad inimesed ei ole ausad pärandihaldurid. Tasub meeles pidada, et kui sina pole teenust tellinud ega kasutanud, ei pea sa selle eest ka maksma.

Lisaks on levinud teavitused tundmatu loteriivõidu kohta, mis on samuti petuskeem. Kui sa ei mäleta loteriis osalemist, siis ei tohiks kindlasti saadetavatel linkidel klikkida ega sinna oma andmeid sisestada. Muuhulgas peab olema ettevaatlik ka veebis võõraste inimestega suhtlemisel, sest kunagi ei tea, kes see inimene teisel pool ekraani tegelikult olla võib.

Enamik inimesi usub, et tunneb mainitud petuskeemid ära ega lange nende ohvriks. Samas aga pöördub Swedbanki poole pidevalt inimesi, kes teoreetiliselt oskaksidki selle ära tunda, kuid pingeolukorras on nende tähelepanu hajunud ja nad on siiski ohvriks langenud. See põhjustab neis inimestes omakorda piinlikkust, et just nemad vaatamata tavapärasele teadlikule käitumisele pettuse osaks langesid.

Oluline on aga mõista, et petturid lähevadki ajas osavamaks ning igaüks meist võib nende võrku langeda. Kõige olulisem on seega olla jätkuvalt tähelepanelik ja kursis võimalike petuskeemide võimalustega, et nende ohvriks langemist vältida.