Eragümnaasiumil täitus veerandsada tegutsemisaastat
Rakvere Eragümnaasium tähistas oma sünnipäeva 29. septembril, mihklipäeval.
Maris Marko
Kaasajal lähevad lapsed kooli küll 1. septembril, kuid mihklipäev on siiski oluline sügisene tähtpäev. Waldorfkoolides on kombeks tähistada ka selle päeva kristlikku pärandit, peaingel Miikaeli tegusid.
„Inimestele on vaja tähtpäevi, pidulikult koos olla ja ühiseid asju tähistada. Oluline on ka rütmilisus, kindlad ajad ja päevad, mida oodata. See annab turvatunde,” rõhutas Rakvere Eragümnaasiumi rajaja ning juht Anne Nõgu. „Mihklipäev on sügise kulminatsioon ja sellel päeval on paljudes kultuurides oma koht ja tähendus.”
Tänavu möödus eragümnaasiumi avamisest 25 aastat. Mõistagi tulid ka veerandsada aastat tagasi lapsed kooli 1. septembril, aga traditsiooniks on kujunenud kooli sünnipäeva pidamine mihklipäeval.
Selle päevaga on seotud kaks olulist sündmust. 1929. aastal õnnistati just 29. septembril Tööstuse tn 12 asuv koolimaja ning 2006. aastal avati sel päeval pidulikult kooli algklasside hoone.
Miikaelimäng ja sünnipäevalaud
Esimesel aastal tähistati miikaelipäeva 25 lapsega. Traditsioonilist miikaelimängu ei olnud mängimas gümnaasiumiõpilased. „Õpetajad mängisid ise ingleid ja draakoneid, jooksid koos lastega. See on üks tore jooksumäng,” meenutas Nõgu. „Iga aastaga on mäng muutunud suuremaks. Tänavu lõid kaasa viis klassi, nendega koos osad gümnaasiumiastme noored. Seda mängitakse õues ja tegelikult on täitsa huvitav, et ilma tõttu pole mäng veel kordagi ära jäänud.”
Lisaks mängudele ja aktusele on eragümnaasiumis 29. septembril tavaks katta sügise ja kooli sünnipäevalaud. Esimesel aastal oli seegi üsna lühike. 25 aastaga on laud kasvanud aga koridoripikkuseks ja peolisi on sadades, kuivõrd täna õpib selles koolis juba 340 õpilast. „Meie õpilased, vanemad, õpetajad ja kooli personal on lauale toonud sügisande, kooke, pirukaid, suupisteid. See on alati olnud väga tore pidu, igal aastal samasugune ja ometi väga erinev ja eriline,” leidis koolijuht.
Kool on kasvanud suureks ja küpseks
Anne Nõgu peab käidud teekonda toredaks. Kõigepealt oli suur tahtmine ja head nõuandjad, tänaseks on kool saanud küpseks ja iseseisvaks. See ei tähenda, et kõik oleks valmis ja areng läbi. Plaane on veel palju.
Alguses olid aga ainult plaanid. „Üsna ühel ajal hakati looma seitset kooli,“ meenutas Nõgu. „Igal koolil olid oma targad nõuandjad ja oma sidemed. Nii sai igaüks oma näo. Kooli teevad inimesed, kes kokku saanud – vanemad, õpetajad ja lapsed. Meil oli palju abilisi Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Norrast. Koostöö Bergeni kooliga oli eriline ja ainulaadne, seda toodi üle Euroopa eeskujuks,“ meenutas Nõgu algusaegu.
Norra kolleegide pärand kestab senini. „Nad oskasid nii palju ette teada, näen tänagi veel nende sõnade täitumist.“ Üks norralaste mõtteid oli, et koolil on vaja kolme maja. Praegu on veel puudu kunsti ja käsitöö hoone töökodade ja klassidega.
Eragümnaasiumi juubeliaasta on alles hoogu võtmas. Ees ootavad traditsioonilised sündmused nagu laternapäev ja advendihommikud, aga tulekul on ka sünnipäevaüritusi. „Tahame kutsuda kokku inimesed, kes on kunagi siin majas õppinud, ükskõik, millises koolis. Kavas on koduloole ja haridusteemadele keskenduv õpilaskonverents. Kevadel tuleb kindlasti ka meie kooli vilistlaspäev. Osa plaane jäävad ootama koolimaja 90. sünnipäeva,“ loetles Anne Nõgu.
