Ettevõtlikke naisi ootab uus ühing
Teisipäeva õhtul kogunesid ligi 30 hakkajat naist, et tutvuda MTÜ Virumaa Ettevõtlikud Naised tegevuse ja plaanidega.
Liisi Kanna
Virumaa Ettevõtlikud Naised (VEN) asutati tänavu juulis. Sel nädalal toimunud kohtumise eesmärgiks oli anda huvilistele ülevaade MTÜ eesmärkidest. „Teisipäevane üritus oligi liikmete kutsumiseks,“ märkis VENi loomise idee üks autor ja asutajaliige Heli Eigi.
„Oleme aasta algusest koos käinud töögrupiga ning mõelnud-analüüsinud, mida maakonna ettevõtlikud naised sooviksid. Meie rõhume oma tegemistes kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Oluline on, et tekiks võrgustik, kus saavad tuge hinges ettevõtlikud naised, isegi mitteliikmed, kui vaja,“ selgitas Eigi.
Korraldaja hinnangul läks kohtumine igati oodatult. „Üritus oli soe ja tekkis see õhkkond, mida olime lootnud. Suheldi ja tutvuti, nägime rõõmu ja energiat. Olen ausalt öeldes väga õnnelik ja tänulik selliste inimeste eest,“ rõõmustas Eigi.
Idee teine algataja Katrin Valler rääkis, et mõte tekkis tema ja Heli ühise ajurünnaku tulemusel, mis sai alguse omi tööalaseid muresid lahates.
„Istusime ja arutasime mingi probleemi üle ja siis tuli selline mõte, et meie oleme teineteisel olemas, aga mida teevad need naised, kellel ei ole kellegagi rääkida? Me vajame enda kõrvale inimesi, kes oskavad kuulata, kes mõistavad meid ja ei mõista meid hukka,“ rääkis Valler, lisades, et nii jõutugi järeldusele, et tarvis oleks luua võrgustik.
Mõttekaaslaseid leiti veel ning juhatuse liikmeid on MTÜl kokku viis, kahe eelnimetatu kõrval ka Mari Riina Rist, Perit Kupp ja Berit Soosaar. Viimane tutvustas üritusel VENi konkreetsemaid eesmärke ning millist kasu MTÜ liikmeks olemine toob.
„See kasu ei ole kindlasti mitte materiaalne. Väärtuseks, mille luua saame, oleme me ise. MTÜna oleme esialgselt pannud endale eesmärgi olla ühiskondlikult aktiivsed. Meie missiooniks võib pidada võimalust panustada ja arendada meie ettevõtluskeskkonda,“ sõnas Soosaar ning tõi välja kirja pandud kasutegurid.
Ta nimetas mõttekaaslaste leidmist ja märkis seejuures, et esimeseks suureks eesmärgiks on just koostöövõrgustiku käivitamine. MTÜ liikmeks olemine võimaldab ka ligipääsu raskesti kättesaadavale infole, näiteks toetuste küsimise osas. Luuakse võimalusi noortele praktikakohtadeks, tulevikus võiks üheks tegevuseks olla ka mentorluse pakkumine.
Lisaks nimetas Soosaar enese arendamist läbi heategevuse, sotsiaalelu elavdamist üritustel osaledes ja koolitustest osa võtmise võimalust.
Kuigi loetelu plaanitavatest tegevustest on mitmekesine ja eestvedajad rõhutavad, et liikmeks on oodatud ettevõtlikud naised, mitte ilmtingimata ettevõtjad, oli sel õhtul siiski palju juttu just oma firmaga alustamisest.
Oma kogemusi jagas Mai Raivet, kes aastaid optikaäris tegutsenud, nüüd aga hea näitena kannapöördest hoopistükkis mesindust õppida plaanib.
Ka tänaseks juba 16 aastat haljastuse alal tegutsev Katrin Valler meenutas, kuidas omal ajal olude sunnil ettevõtlusega alustas ning julgustas kohalviibinuid proovima. „Kui sul on hea idee, siis hakka selles suunas astuma ja sa leiad kaasteelisi. Kui jääd koju nutma, ega siis ei saagi,“ sõnas ta.
„Kui oleme jäänud mingil hetkel hästi kauaks ühte samasse kohta pidama, siis me ei õpi enam asju juurde. Me kõik vajame edasiminekut, uute asjade õppimist. Kellel on see edasiminek oma kindla eriala sees, kellel totaalselt uue eriala õppimine, kellel uus töökoht,“ arutles Valler.
„Ma julgustan inimesi – ärge kartke selliseid väljakutseid elus,“ sõnas ta.
Just julguse puudumine oli üks aspekt, millele viitas Heli Eigi oma ettekandes ettevõtluse teemal. Muuhulgas tõi ta välja, et Eesti on ettevõtjate osakaalu poolest Euroopa keskmisest kõvasti maas – nii ettevõtjate protsent tervikuna kui ka naisettevõtjate protsent on meil poole väiksem.
Katrin Valler (seisab) julgustas endises maavalitsuse hoones toimunud koosviibimisel osalenud naisi uusi asju õppima.
Foto: Liisi Kanna
