Ettevõtlikkust saab lastesse sisendada juba maast madalast
„Tänased koolilapsed on tehnoloogiatargad, kes sündisid mobiiltelefon käes. Me peame seda omapära ära kasutama, mitte telefone käest korjama,“ rääkis Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong teisipäeval toimunud programmi „Ettevõtlik kool“ arenguseminaril.
Piret Saul-Gorodilov
Rakvere Aqva spaa konverentsisaali kogunes üle 170 inimese, kes esindasid 11 maakonnast 73 õppeasutust. Programmijuht Piret Torm-Mirontšik selgitas, et „Ettevõtlik kool“ ergutab õppetööd siduma igapäevaelu ja praktiliste toimetustega. Haridusprogrammi juurde kuuluvad koolitused, eneseanalüüs standardi alusel, rahatarkuse mentorklubid ning koolitused ja muud sarnased üritused, nagu näiteks konkreetne seminar Rakveres.
„Virge Ong on üks meie väga nõutud koolitaja, kellel võetakse sageli varrukast kinni ja palutakse oma teadmisi jagada,“ kõneles Piret Torm-Mirontšik.
Sõmeru põhikooli direktor meenutas, kuidas kool liitus programmiga „Ettevõtlik kool“ 2019. aasta suvel ja kõigepealt läbiti esimesed baaskoolitused. „Väga oluline on, kuidas õpetaja oma tunni lavastab,“ toonitas Virge Ong. „Me ei saa aega tagasi pöörata, vaid peame ise kohanema. Pole mõtet mobiiltelefone ära korjata. Pigem õpetame seda otstarbekalt kasutama,“ rääkis ta.
Sõmeru kool sai möödunud aasta lõpus põneva väljakutse osaliseks. Direktor tegi oma kooli õpetajatele ettevõtlikkuse restart kursuse, sest Sõmeru kooli külastas viiskümmend Viljandi Jakobsoni kooli õpetajat, kellele demonstreeriti kahte „Ettevõtliku kooli“ näidistundi.
Seminaril oli Virge Ongi kanda taas oluline loeng. „Mina räägin kui praktik, koolijuhi mätta otsast. Võtmeisikuteks on muidugi õpetajad, aga juht on see, kes innustab, veenab ja juhendab neid,“ rääkis ta ning tõi välja õpetajate ja õpilaste vahelise põlvkondade erinevuse, tutvustades meetodeid, mis töötavad praeguste noortega. „Õpilane tahab kaasatud olla,“ kinnitas kogenud koolijuht.
„Ettevõtliku kooli“ üle-eestiline koordinaator Kristel Koddala rääkis, et aastast 2021 laienes programm ka lasteaedadesse. „Ega siis ettevõtlikkuse arendamine ei ole midagi uut. Iga kooli või lasteaia õpetaja tegeleb sellega igapäevaselt, kuid sageli ei teadlikusta seda,“ ütles Koddala ja selgitas, et programmiga liitumine juhatab kätte suuna, kuidas teadlikult lasteaia- või koolilapsest kasvatada elus hästi hakkama saavat noort. Ettevõtlikkus tähendabki avatust, suhtlemisvalmidust, loovat lähenemist.
Programmijuht Piret Torm-Mirontšik rääkis, et praegu keskendub programm veel üldhariduse pakkujatele, aga juba on esimene kutsekool liitunud: „See on ka haridusministeeriumi ootus, et ettevõtlik suund laieneks edasi kutseasutustesse, huvikoolidesse ja isegi noortekeskustesse.“ Ta selgitas, et programm tegeleb eelkõige õpetajate ja juhendajate ettevalmistamisega, kes oma oskustega lähevad laste ja noorte juurde. Programmijuht kirjeldas laste edulugusid – ühes koolis kasvatati munadest tibusid, teises vastsetest liblikaid. Tallinnas tehti vanalinnas pop-up poode ja Kadrina koolis lõid õpilased mobiilse ettevõtlusmängu.
Kadrina keskkooli õpetaja Evelin Teiva on ühtlasi oma koolis „Ettevõtliku kooli“ programmi koordinaator. „Mul on väga põhjalik ja tugev meeskond kõrval,“ kiitis ta kolleege. „Kui me soovime, et põhikooli või gümnaasiumi lõpetavad asjalikud, julgeid, loovad õpilased, siis peab panustama juba esimeses kooliastmes,“ lisas Teiva.
Evelin Teiva nõustus, et ettevõtlikkus ei tähenda ainult edukate ettevõtjate või ärigeeniuste peale kasvatamist. Ettevõtlikkusega sisendatakse lastesse esinemisjulgust ja eduelamust igas valdkonnas. Ettevõtlikkust läheb vaja kultuuris, kohaliku elu edendamisel, heategevuses, poliitikas ja koguni pere loomisel.
Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa alustas seminaril oma esitlust sõnadega: „Kui me pole pisiasjades ettevõtlikud, siis on raske edasi liikuda.“ Ta rääkis, et 2015. aastal, kui koolile tehti ettepanek programmiga liitumiseks, polnud erilist ettekujutust, millega tegu on. Siis käidi uudistamas Ida-Virumaal, mida ühes ettevõtlikus koolis tehakse. Täna on kool uhke oma hõbetaseme üle ja ettevõtlikkusega eeskujuks järgmistele programmiga liitvatele koolidele.
Piret Torm-Mirontšik selgitas, et programmil „Ettevõtlik kool“ on kolm taset, millest baastasemega alustatakse ja omandatakse esimesed teadmised ning praktikad. Hõbetasemega ollakse oma maakonnas teistele eeskujuks ja kuldtase on riikliku tähtsusega eeskuju teistele haridusasutustele. Hetkel on kuldtase vaid Ida-Virumaa koolil ja lasteaial, kellest kogu programm alguse sai. Siis laienes üle-eestiliseks ja tänaseks on huvi tormiline.
„Viimase kahe aastaga on „Ettevõtliku kooli“ programmiga liitumine väga hoogsalt läinud. Me ei saa isegi niipalju vastu võtta, kui meil täna soovijaid on,“ rääkis üle-eestiline programmi koordinaator Kristel Koddala, kes selgitas, et rahastus tuleb Euroopa sotsiaalfondist ja see lõppeb esialgu käesoleva aasta augustis. Hetkel on käimas rahastusvõimaluste otsimine haridus- ja teadusministeeriumiga. Koddala kinnitas, et seniste tulemustega ollakse väga rahul, mis loodetavasti tähendab, et leitakse lahendused edasiseks rahastuseks.
