Euroopa lähiaastate suund: kliimaneutraalne ja ressursitõhus bioloogiliselt mitmekesine ringmajandus
Kliimamuutused ja CO2 heite vähendamine on Euroopa Komisjoni uue koosseisu prioriteet nn rohelise leppe raames. Oluliseks tuleb pidadaseejuures puhtale energiale üleminekul omavalitsuste kaasamist riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Saavutamaks Euroopas 2030. aastaks kliimaneutraalsust, tuleb suurendada energia- ja kliimaeesmärke ka kohalikul tasandil.
Oluline on määratleda Euroopa uus strateegia „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, mis oleks Euroopa pikaajalise tuleviku alus. Euroopa on jätkusuutlikkuse poolest juba teerajaja, aga ta seisab silmitsi keerukate üleilmsete probleemidega, mida Euroopa Liit peab lahendama.
Euroopa kestliku tuleviku peamised poliitilised alustalad hõlmavad otsustavat üleminekut ringmajandusele, sealhulgas mürgivabasid materjalitsükleid, üleminekut kliimaneutraalsusele ja kliimamuutuste vastast võitlust, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist, toidusüsteemide kestlikkust, sidusust ja järjepidevust keskkonna- ja kliimapoliitika vahel, samuti ohutuid ja säästvaid vähese CO2-heitega energia-, ehitus- ja liikuvussektoreid. Selle üleminekuga kaasneb 2030. aastaks hinnanguliselt üle 200 miljoni uue töökoha enam kui 4 triljoni euro väärtuses.
Euroopa kestliku arengu eesmärkide ja kliimaeesmärkide saavutamine nõuab keskkonnasäästlike lahenduste jaoks tehtavate investeeringute olulist suurendamist. Näiteks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks enam kui 90%, tuleks Euroopas iga-aastasi investeeringuid keskkonnasäästlikesse lahendustesse võrreldes praeguse tasemega kolmekordistada.
Koostamisel on EL-i strateegiline tegevuskava 2019–2024, mis hõlmab säästvat tarbimist ja tootmist, võitlust kliimamuutuste vastu ja keskkonnaseisundi halvenemise tagasipööramist, üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele, edendades keskkonnahoidlikku majanduskasvu, biomajandust ja jätkusuutlikku innovatsiooni, pöörates tähelepanu energiajulgeolekule ning kodumajapidamiste ja ettevõtete energiakuludele.
Linnadel on kliimakaitses aastatel 2021–2027 juhtroll ning omavalitsused tuleb täielikult kaasata riiklike integreeritud energia- ja kliimakavade koostamisse.
Ka Rakvere linn on lähiaastate eesmärgiks seadnud Rakvere kliima- ja energiakava koostamise, kaasates kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, teadus- ja haridusasutused ning kogukonnaesindajad, eesmärgiga luua rohkem võimalusi uuenduslike lahenduste leidmiseks ja rahastamiseks.
Andres Jaadla,
Rakvere abilinnapea
