Eurovisioon tuli siiski!
Seekordne filmisoovitus tuleb Netflixi filmide seast, sest seal on vaatamiseks üles seatud linateos Eurovisiooni lauluvõistlusest, mida kohe mitte ei saa mööda lasta. Tegemist on hoogsa ja südamliku komöödiaga, mis meeldib suure tõenäosusega ka neile, kes muidu Eurovisiooni üldse ei vaata.
Õigupoolest on Eurovisiooni tulihingelised fännid kohati pahasedki, avaldatakse artikleid, kus on üles loetletud kõik vead, mis mängufilmis ei lange päris Eurovisiooni võistlusega kokku. Kuid see on pigem niisama tähenärimine, sest tõeline Eurovisiooni-tunne on filmis täiesti olemas ja lisaks astuvad seal episoodiliselt üles ka tõelised Eurovisiooni staarid, muuseas vilksatab ekraanilt läbi ka meie oma Elina Netšajeva.
Loo autor ja filmi produtsent on Will Ferrell ja film kannab nime „Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga“(„Eurovisiooni lauluvõistlus: tulesaaga lugu“). Paraku ei ole Netflixis võimalik filmile panna eestikeelseid subtiitreid, küll aga saate seda soovi korral vaadata kas vene- või soomekeelsete subtiitrite või audioga. Originaal on inglise keeles.
Filmi lugu algab 1974. aastal, mil peategelane Lars Erickssong (Will Ferrell) näeb esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistlust. Sellest tärkab tema suur kirg ja unistus jõuda ka ise ühel päeval Eurovisiooni lavalaudadele. Ta teeb bändi nimega The Fire Saga (Tulesaaga), kuhu peale tema kuulub veel parim lapsepõlvesõber Sigrit Ericksdottir (Rachel McAdams).
Sigrit laulab päris hästi ja tegelikult pole ka Larsi laulukirjutamisel midagi viga, kui asja hinnata filmi publiku seisukohast, eriti Eurovisiooni lugude võtmes. Me oleme eurolauludena kuulnud ikka väga palju halvemat repertuaari. Aga igal juhul filmis peavad islandalased esialgu Tulesaaga bändi lihtsalt kohutavalt halvaks ja lõpuks satub ansambel lauluvõistlusele vaid seetõttu, et mitte kedagi teist pole saata.
Äpardusi juhtub duol palju, kuid nad ei anna alla. Tõsi, Lars on ühes punktis juba nii meeleheitel, et sõidab Islandile tagasi ja otsustab kaluriametit proovida, kuid siis saab teada, et nad ikkagi jõudsid finaali ja lõpp on õigele muinasjutufilmile kohaselt õnnelik.
Linalugu kubiseb tõeliselt lustakatest naljadest ja neile, kes on kord-paar elus mõnda Eurovisiooni võistlust näinud, pakuvad kindlasti nalja ka filmile loodud eurolaulud. Muuseas, Tulesaaga repertuaari „Jaa-jaa, ding-dong!“ on vägagi hea külapeo tantsulugu. Minu meelest pole häda ka sellel laulul, millega nad lähevad võistlema, „Double-Trouble“ ega palal „Volcano Man“.
Laulud on filmile kirjutanud põhiliselt erinevad Rootsi heliloojad ja need on hea tasemega. Kui teil on mõni suvine süldipidu plaanis, lükake filmi taustamuusika näiteks Spotify kaudu mängima, soundtrack on eraldi albumina välja antud ja väga kepsakas.
Linateos on väga korralikult teostatud ja stsenaarium samuti hästi kirjutatud, näitlejatööd väärivad kiitust ja muusikalised vahepalad on samuti mõnusalt tujutõstvad. Kindlasti ei ole see film tehtud selleks, et Eurovisiooni lauluvõistlust mõnitada või maha teha, pigem on tegemist laheda satiiriga. Naerda saate kindlasti – see film on eriti sobiv koos seltskonnaga vihmasel suveõhtul vaatamiseks. Tõeline tujutõstja, sobib ka korduvaks vaatamiseks.
Kui teil kripeldab küsimus, et kas need näitlejad tõesti ise laulavad nii hästi, siis vastuseks on jah ja ei. Osaliselt on nad lood ise laulnud, kuid osaliselt on Sigriti hääl segatud rootsi laulja Molly Sandeni häälega. Kokku kõlab see igal juhul väga ehedalt.
Kui järgmisel kevadel on kõik maailmas jälle hästi ja Eurovisiooni lauluvõistlus tuleb uuesti, siis vaatate päris võistlust kindlasti juba pisut teise pilguga.
Margit Adorf
Peaosatäitjaid kehastavad Will Ferrell ja Rachel McAdams. Foto: pressimaterjalid
