Evelin Ilves: lasteraamatud teevad tuju heaks
Rakvere Kroonikeskuses tutvustas Evelin Ilves oma vast ilmunud lasteraamatut „Linnu lood”, mille kirjutamiseks inspireeris teda tütar Kadri Keiu.
Ülle Kask
Evelini ja Toomas Hendrik Ilvese tütre hüüdnimi oli väikesena Linnu. Raamat on ajendatud tõestisündinud lugudest.
Evelin Ilves rääkis, et ta palus oma tuttaval käsitöömeistril ühe Linnu valmis teha, kes sarnaneks raamatu peategelasega. „Arvan, et kõik lapsed ja tegelikult ka suured inimesed tahavad näha, missugune see tegelane päriselt välja näeb,” kõneles Evelin.
„Kui Kadri Keiu joonistatud Linnut nägi, ütles ta: emme, mul ei ole mitte kunagi kolme patsi olnud. Aga tuttav kunstnik joonistas selle Linnu kuju just sellisena ja meile meeldib ta väga,” jutustas autor.
Ühes raadiosaates olla Evelin jutustanud, et sõidab esitluselt esitlusele koos Linnuga, kes on nukk. „Rääkisin neile, et nukk istub kõrvalistmel ja ajan temaga natuke juttugi. Saatejuht küsis seepeale, kas ei peaks kahtlema minu vaimses tervises,“ muigas ta.
„Aga vaadake ise,” demonstreeris Evelin kolme patsiga kaltsunukku. „Sellise tegelasega saab ju natuke ka juttu ajada.”
Metsast lossi
„Minu arust on see üks kraade tüdruk,” sõnas Evelin. Raamatu testlugejateks olid nelja kuni seitsme aastased poisid. Evelin rääkis, et üks neist küsis pärast neljandat lugu, kas see Linnu on ikka tüdruk?
Alguses ei tundugi ta väga tüdruku moodi, sest teeb igasugu poisilikke asju. Linnu on looduses üles kasvanud ilma teiste mängukaaslasteta ja pidanud ise endale tegevust leidma – loomade ja muude mutukatega aega veetma, mööda puid ronima ja salaja tiiki kippuma.
Linnu arvas, et vanemad ei pruugi teada, kuidas asjad tegelikult käivad ning kuidas on mõnus elada. Nii et mitte ainult vanemad ei õpeta lapsi, vaid vahel õpetavad lapsed ka vanemaid.
„Mulle tundus, et eelkooliaega üksildases metsatalus veetva lapse lapsepõlv on päris huvitav,“ rääkis autor. „Ja siis kolid päeva pealt presidendi lossi, mis on samuti üks eraldatud koht – kõrged aiad ümber ja politseinikud valvamas. Pead päevast päeva ihukaitsjatega hakkama saama ja õppima nelja-aastasena vastama teiste laste küsimustele nagu näiteks – miks sulle iga päev erinev isa järgi tuleb?“
Sobib ka täiskasvanutele
Evelini sõnul käivitub nelja-viieaastase lapse peas fantaasia, millest tekivad toredad lood. „Need on justkui elavad pildid,” ütles ta.
Evelin Ilves rõhutas, et see raamat ei ole mõeldud ainult lastele. „Ma ikka igal esitlusel ütlen, et vahvat lasteraamatut tasub lugeda kõigil, kes usuvad muinasjutte, päkapikke ja jõuluvanasid. Lasteraamatud teevad tuju heaks, nii et mina soovitan.“
Kui Evelinil tuju paha on, siis loeb ta „Kunksmoori“. „Kunksmoor oli nii äge moor. Kord sattus ta hullu olukorda, rippus põleva kleidiga korstna otsas. Ka siis suutis ta end ainult kõrvalt vaadata ja ütles: vaene Kunksmoorike, kuhu sa nüüd jälle oled sattunud?“ pajatas Evelin.
„Niisiis ei tasu kunagi meelt heita ja lasteraamatud annavad meile toreda fantaasiamaailma, kus ise peremehed oleme,“ sõnas naine ja lisas, et eriti hästi tuleb selles maailmas peremeesteks ja otsustajateks olemine välja lastel endil.
Küsimuse peale, millega proua Ilves tegeleb ja kas on ehk romaan valmimas vastas ta, et romaani küll ei kirjuta. „Aga mul on mõttes teha sellele raamatule järg, kuna need lossi lood on alles kirjutamata. See raamat lõppeb Linnu issi presidendiks valimisega ning Linnu käib seal pehmete ja karvaste majas korra vaatamas, kuidas seal võimalik elada on.“
Evelin Ilves kirjutab lastele raamatusse „Linnu lood” pühendust. Foto: Ülle Kask
