Film, mis paneb enda ümbert unustama kõik muu
Kindlasti on eelmisel nädalal kinodes linastunud „Louis Waini kassimaailma“ palju parem vaadata pimedas kinosaalis suurelt ekraanilt, sest see lihtsalt on nii hingematvalt kaunis, südantlõhestavalt kurb, samas sümpaatne ja üdini armastusväärne, kaunis film ühe kunstniku eluteest. Aga kitsastel aegadel, kui kinokülastus on löögi all, tasub uurida erinevate filmiplatvormide võimalusi. Alates 5. novembrist peaks see film lisanduma ka Amazon Prime platvormil.
Margit Adorf
Filmi sündmused viivad meid 19. sajandi lõppu, 20. sajandi algusesse, peamiselt aristokraatide klassi Inglismaale, kus vaataja silme ees rullub lahti ihaldusväärne vanamoodne elu, kus kõik oli veel ehtne ja päris, kuigi juba tõstis pead tööstusrevolutsioon ja elekter hakkas tasapisi jõudma igasse kodusse – esialgu veel müstiline ja mitte kõigile kättesaadav, imetlusväärne ja elumuutev. Ja siis muidugi kassid.
Louis William Wain (1860-1939) oli inglise kunstnik, kes sai tuntuks oma kassipiltidega ning tänu kellele Inglismaa aristokraatide seas kassid kiiresti suurt populaarsust kogusid. Mitte et ta ise oleks palju kasse koduloomadena pidanud, aga igal juhul ta maalis neid, palju. Kass oli tal muidugi ka, kuid vähemalt filmis ei ole kass koduloomana esikohal, vaid jääb pigem kõrvaltegelaseks, sümboliks, omamoodi antidepressandiks.
Waini elulugu on filmis üsna täpselt järgitud tema lapsepõlvest alates, film algab matusestseeniga sellest ajast kui tema kaupmehest isa sureb ja 20-aastane Louis Wain, pere ainus poisslaps, peab üle võtma perepea rolli ja hoolitsema oma ema ja viie õe eest. Algul proovis Wain kätt õpetaja ametis, kuid kuna see fakt on elulooliselt ebaoluline ja tegelikult sai temast suuremate vaevadeta ja üsna ladusas tempos hoopis vabakutseline kunstnik, siis publikuna saamegi jälgida selle eriskummalise kunstniku eluteed surmatunnini välja.
See on sügavalt poeetiline ja tundeküllane rännak, kus on palju konarusi ja raskusi, abikaasa ränk haigus ja surm, perekonda tabanud vaimuhaigus ja õe teekond hullumajja, ema surm, see, et õed ei saanudki kunagi mehele ja lõpuks Waini enda meeltesegadus ja aastad vaimuhaiglas. Kindlasti saaks sellisest materjalist teha sünge raskemeelse, painava filmi, kuid režissöör Will Sharpe on läinud teist teed – tema käe all on valminud soe, armas, kaasahaarav, võiks isegi öelda, et nurruv film, mida vaadates vähemalt filmi pikkuseks ajaks unustad kogu ümbritseva maailma muud mured. See on ajarännak, väga haaravalt jutustatud visuaalne lugu.
Režissöör Will Sharpe on senimaani peamiselt näitlejaleiba söönud, kuid tegemist ei ole siiski debüüdiga, tema esimene ja seni ainus varasem täispikk film Must Tiik (Black Pond) jõudis Briti kinodesse 2011. aastal ja pälvis Briti kinomaailmas kohe suurt tähelepanu ja tunnustust. Rõõm näha, et Sharpe on suutnud pandeemia ajal välja tulla niisuguse klassikaliselt stiilipuhta pärliga, mille peal silm puhkab ja mis annab tõesti vaimustava kunstielamuse, arvatavasti ka neile, kellele kassid koduloomana tegelikult üldse ei meeldi. Aga nagu öeldud, siis kassid puutuvad asjasse vaid niipalju, et kunstnik maalis neid. Nad ei ole loo keskmes.
Peategelast Louis Waini mängib Benedict Cumberbatch ja ta annab kunstnikule õrna, veidi kohmaka, tundelise natuuri. Huvitav on jälgida ka seda, kuidas tema tegelaskuju ekraanil vananeb, algselt noor mees on filmi viimastes kaadrites juba kõrges vanuses – 79-aastane. Waini abikaasa Emily Richardson-Waini rollis astub üles Claire Foy. Abielludes oli Louis 23 ja Emily 33-aastane, toona oli selline vanusevahe üsna skandaalne. Kui aga rääkida kunstniku eluteest, siis oli just tema abikaasal suur roll selles, et mees keskendus põhiliselt kasside joonistamisele. Naine innustas enne oma surma meest kassipilte näitama ja avaldama.
Isegi kui te kuulete praegu Louis Waini nime esmakordselt ja ei olegi kunagi varem mitte ühtegi tema pilti näinud, siis igal juhul väärib tema eluloofilm vaatamist, sest ega mingeid erilisi taustateadmisi selle vaatamiseks vaja ei lähegi. Ainult süda peab olema õigel kohal. Ja kui see on olemas, siis on vaimustav kunstielamus garanteeritud. Julgen lubada.
Kui kedagi aga hakkab Louis Waini kunst ja persoon rohkem huvitama, siis 9. novembril ilmub Chris Beetlesi koostatud Louis Waini kassipiltide raamat, milles on ka Benedict Cumberbatchi kirjutatud eessõna. Paraku vist pole loota, et see ka eesti keeles ilmub, kuid ainuüksi 300 kassipildi pärast tasuks seda ju osta? Igal juhul – jah, ka raamat käib selle filmiga kaasas, sedapuhku niipidi, et enne film ja siis alles raamat. Head nautimist!
