Filmid 19. sajandi maailmamuutjatest
Kinno on korraga jõudnud kaks samast ajastust kõnelevat üsna sarnast filmi, mis küll portreteerivad erinevaid valdkondi ja inimesi, kuid on ometi piisavalt tasavägised ja sarnased, et vaadata võiks ju mõlemat.
Margit Adorf
Olgu öeldud, et kui ootate harivamat momenti, siis seda on rohkem elektri võidukäigust rääkivas „Voolusõjas“. „Aeronautides“ on suurem rõhk romantikal ja seikluslikkusel. Sealt leiab küll ka näpuotsaga ilmateaduse arengu tausta. Filme ühendab ka see, et need on tõsieluainelised, kuid „Aeronautides“ on autorid lasknud fantaasial vabamalt lennata.
„Voolusõda“
„Voolusõda“ on selle poolest huvitav film, et see sai valmis juba 2017. aastal ning jõudis tol aastal linastuda ka mitmel filmifestivalil, kuid kinolevisse see ei jõudnudki, sest linateose ühte produtsenti, Harvey Weinsteini tabasid ahistamissüüdistused, mis kasvasid ülemaailmseks #MeToo liikumiseks.
Film jäi riiulisse seisma, hiljem müüdi levitamisõigused teisele firmale ja Weinsteini nimigi kustutati produtsentide nimekirjast. Õnneks on tegemist ajaloofilmiga ja küllalt värske toodanguga, nii et paar aastat riiulil tolmumist ei ole seda veel aegunuks muutnud. Küll aga on vahepeal film välja tulnud ka DVD ja blu-rayna, nii et ilmselt ei oota seda suur kassaedu kinodes.
Kui te ei ole jõudnud filmi veel näha, siis harivas mõttes tasub kinoskäik end ära. Linateos on tugev keskmine, mingeid vapustavaid näitlejatöid, eriefekte või operaatori- ja kunstnikutööd sealt esile tõsta ei saa, kohati kipub ka venima, aga ajastu hõngu on hästi tabatud ja erinevad tegelased loo mõttes hästi välja joonistatud.
„Voolusõja“ peategelasteks on Thomas Edison (Benedict Cumberbatch), George Westinghouse (Michael Shannon) ja Nikola Tesla (Nicholas Hoult), kes kõik andsid oma panuse sellesse, et me tänapäeval elame elektriga töötavas maailmas. Kui Tesla ja Edisoni nimed on kooliajast kõigile tuttavad, siis Westinghouse võib ehk võõram tunduda. Tema on see mees, kes panustas elektriliinide loomisesse.
Filmis tuleb juttu ka esimesest elektritoolist ja kindlasti on lugu põnev vaadata neil, keda huvitavad majandusteemad, kuna voolusõda Westinghouse’i ja Edisoni vahel on suuresti firmade omavaheline võitlus, sõltub turust ja investeeringutest. Põgusalt on siin näidatud ka Edisoni naist ja lapsi, väga teravalt on välja joonistatud geniaalse Edisoni keeruline iseloom.
Elektri olemuse teadusliku poolega kedagi väga ei vaevata, enne kinno minekut võiks küll aga selge olla, mis vahe on vahelduvvoolul ja alalisvoolul ning mis on magnetiline induktsioon ja elektromagnetism. Nii on lihtsam aru saada, miks need kolm meest omavahel sõdivad, mitte ei tee algusest peale koostööd.
Linateose esitab küll sõja põhisüüdlasena Edisoni, kes lihtsalt on nii jäärapäine, et tõrjub teiste püüded ühist keelt leida kõrvale. Kas see ka päriselt nii oli, see jäägu vaataja otsustada.
„Aeronaudid“
„Aeronautides“ on peategelaste tandemiks Amelia Wren (Felicity Jones) ja James Glaisher (Eddie Redmayne). Päris elus sellist inimest nagu Amelia Wren eksisteerinud pole. Filmi aluseks võetud tõsieluloos olid peategelasteks kaks meest. Tõsielus oli Amelia Wreniks õhupalli piloot Henry Coxwell. Tema partneriks aga oligi mees nimega James Glaisher. Ja tõepoolest, niisugune elu ohtu seadev sündmus, mida kinolinal visualiseeritakse, leidis aset. Ning Coxwell päästis Glaisheri elu.
Glaisher ise aga oli abielumees, mitte vallaline, nagu filmi-Glaisher. Linaloos tõuseb õhupall lendu Londonist, päris elus oli selleks kohaks Wolverhampton. See on oluline fakt, sest koht oli valitud arvestusega, et aeronaudid ka kursilt kõrvale kaldudes ellu jääks, mitte ei upuks jõkke.
Aeronaudid tõusid õhupalliga 11,27 km kõrgusele 5. septembril 1862. aastal. Ka päris elus ei olnud neil kaasas lisahapnikku ja nad külmetasid nagu filmiski ning Glaisher kaotas teadvuse ja Coxwelli käed said tugeva külmakahjustuse.
Õhuvallutajad maandusid siiski õnnelikult ja pidid siis kümmekond kilomeetrit lähima raudteejaamani jala minema. Pasunate ja viledega seal kedagi vastas ei olnud, küll aga avaldati artikkel meeste vaprast teost 11. septembri ajalehes The Times. Mõlemad mehed elasid kõrge eani, Glaisher 93-aastaseks ja Coxwell 80-aastaseks.
Siiski, oli olemas ka naisaeronaut, kelle eeskujul Amelia Wreni tegelaskuju loodi – prantslanna Sophie Blanchard, kes oli küll filmi tegevustiku ajaks juba surnud. Tema elas 1778–1819 ja tema nimi on ajaloos kui maailma esimene professionaalne õhupallilendur. Blanchard elas üle mitmeid õhupalliõnnetusi, kuni ühest õnnetusest enam eluga ei pääsenud.
Filmi tasub vaatama minna neil, kes on eelkõige peategelasi kehastavate näitlejate Felicity Jonesi ja Eddie Redmayne’i talendi austajad. Nemad on selle filmi staarid ja pakuvad pinget ning vaatamisrõõmu küll. Sisu poolest jääb see linalugu kohati lohisema, kuid tugev keskmine on seegi.
„Aeronautides“ on peategelaste tandemiks Amelia Wren (Felicity Jones) ja James Glaisher (Eddie Redmayne). Foto: pressimaterjalid
