Filmifestival sinu arvutis
Kuigi kinod on suletud, siis ometi jääb meile võimalus saada filmielamusi ka kodus. Märtsi alguses saabus vaikselt pressiteade, et Pimedate ööde filmifestivali veebikino on nüüdsest avatud aastaringselt.
Tänaseks umbes kolm nädalat tegutsenud veebikino jõuab sellesse punkti, et järgmise nädala teisipäeval vahetuvad osad esimesena kavasse tulnud filmid uute vastu. Seega kui te veel ei ole kuulnud, et virtuaalne festivalikino toimib aastaringselt, siis jõuate nädalavahetusel veel mõne festivalifilmi vaadata.
Piletid veebikinos maksavad neli ja kuus eurot. Lastefilme saab vaadata odavamalt, samuti on odavamad HÕFF-i (Haapsalu õudusfilmide festival) programmi kuuluvad filmid. Süsteem on sama nagu sügisel – pärast pileti lunastamist ja filmi käivitamist saab seda vaadata 30 tunni jooksul.
PÖFF-i permakinos ei ole filmide valik nii suur kui festivali ajal, küll aga tasub selle kava jälgida, sest filmid vahetuvad umbes kord kuus. Praegu on HÕFF-i filmid pikema aja jooksul vaadatavad, sest tavaliselt aprillis toimuv festival lükati edasi juunisse. Lisaks HÕFF-i valikule on suve poole tulemas ka Tartuffi filme (Tartu Armastusfilmide festival).
Festivali aastaringse programmi omadusena võib välja tuua, et see on üsna „lollikindel“. Kavas on populaarsemad filmid, varasematel festivalidel linastunud publiku lemmikud ja alafestivalidel preemiaga pärjatud linalood.
Seega ei ole ohtu, et satute mõne niisuguse filmi otsa, mille puhul tekib küsimus, miks see üldse tehti või kes seda viitsib vaadata. Samas ei ole need siiski ka nii peavoolulood, mida igal õhtul telerist vaadata saaks, vaid pakuvad eeldatavasti suurema elamuse kui harjumuspärane Hollywoodi märul. Festivalikino valik on veidi pikantsem kui tavaline massifilm.
Veel teisipäevani linastuvatest filmidest tõstan esile Mehhiko linaloo „50 ehk Kaks vaala kohtuvad rannal“, mis räägib suitsiidimängust. See on küll mängufilm, kuid inspiratsiooni ammutati tõsielust. Sinise vaala nimeline nn mäng eksisteeris päriselt.
2017. aasta märtsis uuriti Venemaal ligi 130 suitsiidijuhtumit, mis olid seotud Sinise vaala nimelise „mänguga“. Uudised sellest jõudsid meediasse üle maailma. Mäng sai alguse 2015. aastal, ühest juhtumist, mil teismeline neiu postitas oma suitsiidile eelneval päeval sotsiaalmeediasse pildi endast.
Pärast tema surma hakkas foto foorumites oma elu elama. Levisid erinevad hirmujutud, kuid samal aastal tapsid end ka teised sama linna tüdrukud. Surma järgselt avastasid nende vanemad, et lapsed olid kuulunud samasse online-gruppi, kus liikusid ka eelnimetatud neiu joonistused ja lood, milles korduva motiivina esinesid sinised vaalad.
2016. aastal oli selge, et suitsiidid olid seotud väljakutsega, mille käigus 50 päeva jooksul anti osalejatele 50 ülesannet. Viimaseks ülesandeks oli sooritada enesetapp. Venemaal oli teadaolevalt selle „mänguga“ seotud surmajuhtumeid 130, kuid väljakutse levis ka teistesse riikidesse.
See verdtarretav „mäng“ ongi võetud aluseks ka filmis „50 ehk Kaks vaala kohtuvad rannal“. Mina soovitaksin mitte lasta oma teismelistel seda filmi isekeskis vaadata, vaid vaadata linateost nendega koos. PÖFF-i kavas oli filmi juures üldse märge, et see on alla 17-aastastele keelatud, nii et tasub ka sellega arvestada.
Tegemist on karmi filmiga, seda enam, kui te teate taustalugu. JustFilmi noortežürii hindas selle parimaks noortefilmiks. Praegu on noorte suitsiidi teema väga aktuaalne, film aitab seda veidi avada ja loob sobiva olukorra, et oma pere keskel rääkida nii suitsiidist kui ka internetis varitsevatest ohtudest.
PÖFF-i veebikino aadress on https://kino.poff.ee/.
Margit Adorf
Felix (Jose Antonio Toledano) ja Elisa (Karla Coronado) satuvad mängufilmis suitsiidile õhutamise ohvriks. Foto: pressimaterjalid
