Füsioterapeut: „Ühest spordiringist lastele tavaliselt ei piisa”

Lasteaias on päevakava mitmekesine: istutakse põrandal, istutakse tooli peal, mängitakse, jalutatakse, joostakse, ronitakse õues, magatakse. Lapsed saavad olla erinevates asendites ja tegevustes. Kooli minnes see kõik muutub. Esialgu istutakse keskmiselt neli tundi päevas tooli peal, vanemates klassides juba 8 tundi. Kehalist kasvatust on tavaliselt vaid 2 x 45 minutit nädalas.

Lapsi viiakse autoga kooli, koju, huviringi. Mõnikord nõuab ka huviring istumist: lauluring, kunstiring, muusikakool. Seejärel autoga koju koolitöid tegema. Ja ongi magamamineku aeg.

Sageli võib nädalavahetustel lastel olla veelgi vähem liikumist – tehakse koolitöid, veedetakse aega nutitelefoni, televiisori ja arvuti taga. Seetõttu panen vanematele südamele, et huviringiks oleks sportlik tegevus. Lapsed lihtsalt peavad liikuma. Kui laps tuleb koolist pärast 4-8tunnist istumist, istub paar tundi huviringis, paar tundi koduseid ülesandeid tehes ja paar tundi televiisori ees, on asjalood kurvad.

Sportliku huviringiga võiks alustada kohe 1. klassi alguses, septembrikuus. Enamik spordiringe toimuvad algklassilastele kaks korda nädalas 60 minutit korraga. Seda on aga liiga vähe – koolilaps peaks liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Seetõttu soovitan vähemalt algklassides kombineerida kaks-kolm erinevat spordiringi nii, et pärast iga koolipäeva saaks organiseeritult liikuda. Mida rohkemate spordialadega laps enne 12. eluaastat kokku puutub, seda parem.

Vanema eeskuju ja tugi

Nädalavahetustel on võimalus kogu perega leida mõni sportlik tegevus: matkata looduses, sõita jalgrattaga, suusatada, kelgutada, uisutada. „Puhkepäeva“, kus laps istub terve päev oma toas nutiseadmes, pole vaja. Laps peab iga päev liikuma. Siiski soovitaksin vähemalt ühe päeva nädalas jätta struktureeritud treeningust vabaks, et laps saaks sporti teha oma äranägemise järgi. Kui endal pole aega lapsega koos sportida, siis saatke ta näiteks batuudikeskusesse või ujulasse.

Kogenud treeneri käe all saab laps mitte ainult füüsiliselt tugevaks, vaid õpib ka meeskonnas tegutsema, sõprussuhteid looma, õpib võitma ja kaotama, esinema, aega planeerima, õpib kohusetunnet, punktuaalsust, pingutamist, eesmärkide seadmist.

Igal lapsel jõuab kätte hetk, mil ta tuleb koju ja ütleb, et tema enam trenni ei lähe. Treener karjus; kaaslane narris; kaotus võistlustel; treener käskis rasket harjutust teha vms. Kõige sagedasem põhjus on muidugi see, et kodus pitsat süües nutitelefonis mängimine on tunduvalt mõnusam, kui mööda köit üles ronida ja võibolla selle käigus ka villid peopessa saada. Lapsevanem saab oma last motiveerida ning selgitada, miks sportimine on oluline. Kõige parem oleks muidugi ka ise eeskuju näidata. Mõnikord, tõesti, tuleb spordiala või treenerit vahetada.

Füüsiline ja vaimne võimekus on seotud

Paljud lapsevanemad ei pane last trenni, sest tal on hinded halvad ja tahetakse, et laps keskenduks kodus pigem õppimisele. Uskuge, kui laps end pärast kooli liigutab, tuleb see tema vaimsele võimekusele ainult kasuks. Füüsiline ja vaimne võimekus on väga tihedalt seotud. Spordiringis käivad lapsed peavad oma aega paremini planeerima, et järgmiseks päevaks samuti koolitööd tehtud saada. Neil on vähem aega kodus laua taga veiderdada ja nad keskenduvad õppimisele. Sportimine ei too halbu hindeid, vaid viib elus edasi, annab enesekindlust ja usku, et kui väga tahta, on kõik võimalik.

Soovitan treeningutes käiva lapsega kord aastas käia lapsega noorsportlase tervisekontrollis, mis on kuni 19aastastele tasuta. Samuti soovitan kord aastas näidata last füsioterapeudile.

Jälgige, et lapse jalanõud oleksid alati parajad. Pigem suuremad kui väiksemad. Vajadusel käige lapsega jalgade koormusjaotuse analüüsil ning laske valmistada individuaalsed tallatoed. Mõnikord on vaja ka spetsiaalseid jalanõusid. Palun laske lastel vahepeal olla ka täiesti paljajalu! Ülikalli koolikoti asemel soovitan investeerida laste jalanõudesse. Kusjuures hea koolikott ei pea olema kallis. Hoopis tähtsam on see, et laps kannaks koolikotti mõlema õla peal ning koolikoti traksid oleksid reguleeritud ühepikkuseks.

Kui laps teeb korralikult sporti, peab ka tema toitumine olema täisväärtuslik. Siinkohal on abiks näiteks lehekülg nutridata.ee. Piirake laste rämpstoidu söömist ja jälgige, millise toidu peale laps taskuraha kulutab. Selgitage, miks energiajoogid on ohtlikud. Õpetage lapsi armastama puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid. Ärge premeerige lapsi magusaga, vaid pigem kvaliteetajaga. Ärge unustage, et meie kliimas on vaja toidulisandina tarbida D-vitamiini ja laske lapse D-vitamiini taset talviti kontrollida. Kui perearst ei taha seda teha, saab seda väikese tasu eest ise organiseerida.

Jälgige, et laps jooks piisavalt vedelikku ning võtaks ka treeningusse kaasa veepudeli, kus sees oleks gaseerimata vesi.

Soovitused:

• Kalli koolikoti asemel investeerige jalanõudesse. Parimad jalanõud on paljajalujalatsid, mis tunduvad jalas nagu sussid, ei suru varbaid kokku, mille tald on hästi painduv, puudub konts.
• Piirake laste ekraanide taga veedetavat aega. Koolilaps võib ekraanide taga veeta maksimaalselt kaks tundi päevas. Jälgige ka seda, millist sisu laps tarbib.
• Jälgige, et laps ei istuks pidevalt ainult passiivse rühiga (küürus seljaga). Näiteks kõditage last, kui märkate teda lösutamas! Leidke ka  koolitööde tegemiseks erinevaid asendeid – mõningaid koolitöid saab teha ka põrandal rätsepistes, põrandal kõhuli. Mida rohkem erinevaid asendeid, seda parem. Luuletust ja sõnu saab pähe õppida ka õues jalutades. Olge loomingulised.
• Kui laps spordib ja toitub piisavalt, on vajalik tagada ka piisav uni. Umbes kaks tundi enne magamaminekut võiks olla ekraanivaba aeg. Seadke sisse mõnus rutiin: vanniskäik, hea une tee, unejutt. Ka nädalavahetustel võiksid lapsed magama minna samal kellaajal nagu koolipäevadel. Algklassilapsed vajavad 9-11 tundi und. Uni on kõige tähtsam üldse – tähtsam kui head hinded või medalid. Uni on kõige alus, vundament. 

Laste õnn on lapsevanemate teha!

Lilian Täht

füsioteraapia (MSc), psühholoogia (BSc), tantsuspetsialist