Haldusreform külvab pahameelt
Rahandusministeerium tegi Vabariigi Valitsuse esindajana ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku miinimumkriteeriumi. Lääne-Viru maakonnas tehti ettepanek ühendada Rakke ja Väike-Maarja vald ning koondada ühe mütsi alla praegused Haljala, Vihula, Rakvere ja Sõmeru vald. Enamusele vallajuhtidest on aga see plaan vastukarva.
Katrin Kivi
Liisi Kanna
Mõtete koondamiseks ja tegevuskava koostamiseks on ühinemissuundade ettepanekute saanutel aega 15. maini, siis peavad nad esitama maavanemale omapoolse arvamuse. Peale seda saab valitsus teha ühinemiste osas lõpliku otsuse.
Rakke ja Väike-Maarja jäävad erimeelt
Rakke ja Väike-Maarja ühendamiseks on kaks valda ühinemiskõneluste protsessi varasemalt juba läbi käinud, kuid sellega liiva jooksnud.
Esialgu oli plaanis luua Pandivere vald, mille moodustamiseks pidasid läbirääkimisi Väike-Maarja, Rakke, Laekvere ja Tamsalu. Viimane otsustas aga Tapaga ühinemise kasuks ning kõnelused katkesid.
Väike-Maarja ja Rakke proovisid veelkord, avalikustati lepingu projekt ning korraldati küsitlusedki, kuid toona lõpetas Rakke kõnelused.
Praegu räägib Rakke läbi Koeru vallaga. Rakke vallavanem Andrus Blok nentis, et neile valitsuse valitud suund ei sobi. „Läheme kindlasti edasi Koeru vallaga koostatud ühinemislepinguga. Selle esimene variant on volikogudes heaks kiidetud ja mitu nädalat avalik olnud,“ rääkis Blok.
Rakke vallavanem täpsustas, et nüüd tuleb Vabariigi Valitsuse ettepanekule vastata ning mittenõustumise korral põhjendused anda. „Esimene põhjus on see, et Koeru inimesed ei olnud nõus Järva vallaga ühinema ja Rakke inimesed olid rahvahääletusel Väike-Maarjaga ühinemise vastu. Rahva tahtest üle sõita ei saa.“
Väike-Maarja vald hetkel kellegagi läbirääkimisi ei pea. Omavalitsuses on 1. jaanuari seisuga 4487 inimest.
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla hinnangul on Vabariigi Valitsuse ettepanek alles jäänud variantidest Väike-Maarja vallale parim. „Meie eelistus oli vabatahtlik ühinemine Rakke vallaga 2016. aasta lõpus, sest see oleks toonud kahele vallale kokku kaasa ka 750 000 eurot investeeringutoetust,“ selgitas Kesküla.
„Loomulikult teame, et Rakke ja Koeru vald peavad kiirustades ühinemisläbirääkimisi, kuid need võivad viia ainult ettepanekuni maavalitsustele, et soovitakse mingisugust ainulaadset „valget laeva“ ehk erisust 3730 elanikuga uue omavalitsuse tekkeks,“ lisas Väike-Maarja vallavanem. „Eks eestlased ole ikka seda „valget laeva“ oodanud ja hiljem hakatakse süüdistama neid, kes analüüsisid olukorda realistlikult ning käitusid emotsioone kõrvale jättes.“
Kesküla sõnul peetakse tänases olukorras mõistlikuks Rakke valla esindajatega koos olukorda analüüsida, et ühinemisega seotud detailides kokku leppida. „Meil on kogemused Avanduse vallaga liitumisest olemas ning ainuüksi Väike-Maarja alevikus elab rohkem inimesi, kui Rakke vallas kokku. Koos oleks võimalik maksumaksjate raha veelgi paremini kasutada,“ kommenteeris ta.
Rakvere Haljalat ei taha
Läinud aasta sügisel alustasid ühinemiskõnelusi Kadrina, Haljala ja Vihula vald. Paraku ei jõutud vallakeskuse asukoha ja nime osaski kokkulepetele, rääkimata muust. Kadrina vald jätkas üksi ja neil ka suuremat probleemi sellest pole, kuna 5000 elanikukvoot on täidetud.
Kuna Kunda, Loksa ega ka Rakvere poolt tõsisemaid alternatiivseid koostöövõimalusi ei nähtud, siis jäidki Haljala ja Vihula kahekesi. Ühinemislepingu allkirjastamiseni jõuti möödunud aasta 15. detsembril. Kahepeale on neil nüüd ligi 4500 inimest.
Toona leidis nii Vihula vallavanem Annes Naan kui ka Haljala vallavanem Leo Aadel, et läbirääkimised olid üksmeelsed ja et koos suudetakse luua hästi funktsioneeriv omavalitsus. Jäädi lootma valitsuse mõistvale suhtumisele.
Edasiste sammude osas plaanivad valdade juhtkomisjonid saada kokku järgmise nädala hakul. „Siis oleme targemad,“ arvas Leo Aadel.
Paraku pole siin aga küsimus ainult selles, mida arvavad Haljala ja Vihula valla esindajad, sest valituse ettepanek on tekitanud pahameelt Rakvere ja Sõmeru valla juhtides
Rakvere ja Sõmeru valla ühinemisleping allkirjastati 14. detsembril 2016 – peale 15. oktoobri valimisi moodustatakse Rakvere vald, millel kahepeale 5583 elanikku.
„Me ei soovi selliselt liitumise teemat isegi arutada,“ oli Rakvere vallavanem Aivar Aruja kindel. „Meil on Sõmeruga juba töö tehtud, pikk ühinemisläbirääkimiste protsess on selja taga.“
„Haldusreform sundis meid kriitiliselt kogu süsteemi hindama,“ selgitas Aruja. „ Avastasime selle käigus, et meil on Sõmeruga juba varajasemalt väga palju koostööalaseid kokkupuutepunkte. Kuna meil on ka väga sarnane poliitiline kultuur, siis saavutasime kokkulepped ka keerulistes küsimustes.“
Lisaks argumendile, et pika protsessi tagajärjel loodud Rakvere vald on igati haldussuutlik, märkis Aruja, et tegelikult on Haljalaga ühinemise teema päeva korras juba ka olnud. „Haljala vald tegi meile ettepanku 2015. aasta sügisel ning peale põhjalikku analüüsi selgus, et puuduvad ühised huvid,“ meenutas ta.
Aruja sõnul koostavad nad koos Sõmeru vallaga Vabariigi Valitsuse ettepanekule argumenteeritud vastuse 15.maiks. „Kui valitsus mingil põhjusel ei aktsepteeri meie argumente ja teeb ikkagi sundliitmise otsuse, siis pöördume oma huvide kaitseks kohtusse.“
Sõmeru Vallavolikogu esimees Maido Nõlvak (vasakul) ja Rakvere Vallavolikogu esimees Toomas Rajamäe allkirjastasid ühinemislepingu 14. detsembril 2016. Foto: erakogu
