Haljala koolis kohtuvad innovaatilisus ja pärimuskultuur
Haljalas loodetakse uue koolihoone ehitusega alustada järgmisel kevadel ning plaanide kohaselt kestavad tööd poolteist aastat. Uued tuuled puhuvad Haljala koolis aga juba tänavu, sest nüüdsest kantakse gümnaasiumi asemel põhikooli nime.
Suve alul sai teatavaks, et ainsana Lääne-Virumaal pälvis Haljala kool põhikoolivõrgu kaasajastamise toetuse summas 2,6 miljonit eurot, millele vald lisab omaosalusena 1,7 miljonit. Plaanis on vana hoone lammutada ning ehitada asemele väiksem, innovaatilisi lahendusi kaasav koolimaja. Seejuures läheb umbes üks miljon valla vahenditest spordihoone ehitamiseks.
„Toetuste avamine võimendab järk-järgult ehitusturgu ja hinnad lähevad kallimaks, aga loodame, et tuleb korralik ehitaja, kellega saame koolihoone kiiresti ja kvaliteetselt valmis,“ kommenteeris Haljala vallavanem Leo Aadel.
Projekteerimislepingu sõlmimiseni loodetakse jõuda juba sellel sügisel. „Ajagraafiku järgi lüüakse kopp maasse järgmisel kevadel. Ehituse ajaks on prognoositud poolteist aastat, et 1. septembril 2019 oleks uue kooli uksed avatud,“ täpsustas Aadel, lisades, et ehituse perioodiks on asenduspinnad õpilastele olemas. „Ajutisi ehitisi selleks tarbeks püsti ei pea panema.“
Eskiislahendus
Haljala kooli direktor Inge Laiv ütles, et muutusteks ollakse valmis. „Meil on selge visioon, kuidas põhikoolina oma tööd korraldada. Minu jaoks on need muutused tulnud õigeaegselt. Väga kergelt ei julgeta selliseid otsuseid vastu võtta ja olen tänulik, et Haljala vald on haridusvaldkonnas sammukese edasi astunud.“
Koolijuht rõhutas, et lisaks tulevasele asukohale on mõeldud, kuidas õppetööd ümber korraldatakse. „Me oleme õppekava enda jaoks nii üles ehitanud, et saame liikuda asenduspindadele, kui vajadus tekib.“
Uue hoone eskiislahendus valmis juba neli aastat tagasi. Aadel nentis, et uus hoone ei tule tüüpiline karpmaja, arhitektide lahendus on spinnerikujuline. „Suudame finantseerida riist- ja tarkvara lahendustesse, mis loob mugava ning nutika õpikeskkonna,“ sedastas ta. Lisaks kasutatakse õppetöös avatud ruumi põhimõtteid ja igast klassist saab otse minna õuealale.
„Tundub uskumatu, kuidas meid on mõjutanud visuaalpilt koolihoonest. Oskame end sinna sisse mõelda,“ märkis direktor. „Kool on konservatiivne asutus ja muutusi on siin raske läbi viia, aga oleme valutult toime tulnud. Olles hetkel vanas majas, peame mõtlema uut moodi – tulevase maja innovaatilised lahendused nõuavad uudset lähenemist õppetöö korraldamisel. Terviku loomiseks tuleb õppekavasid sedavõrd muuta, et uuendatud keskkond tulevikus maksimaalset kasutust leiaks.“
Haljala kooli vanus – 331/1
Laivi sõnul muudab uue koolihoone rajamise huvitavaks just vastandumine, ühelt poolt innovaatilisuses, teisalt Haljala pärimiskultuuri kandmine ja pikk ajalugu.
Koolijuht rõhutas, et materiaalse poole kõrval on ühe kooli puhul äärmiselt oluline vaimsus ja väärtuste kandmine. „Meil on Põhja-Eesti vanim kool – tänavu alustame 331. tegutsemisaastat, ja samas, me oleme kõige uuem kool, esimest aastat taas põhikool,“ tõi ta välja huvitava vastandi.
„Põneva asjaoluna võib märkida, et kuigi paljudes alevites on koolid, ei ole kõikide koolide dokumente riigiarhiivis. Haljala kool tegeleb hetkel järjepidevuse tõestamisega ja süstematiseerib dokumente riigiarhiivi jaoks,“ rääkis Laiv.
„Järjepidevust kannavad traditsioonid. Kooli loob meeskond – õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Nüüd on meie kooli kõige vanemad õpilased üheksandikud. Meile, õpetajatele, pakub põnevust, kuidas III kooliastme noored väärtushoiakud üle võtavad, õpivad vastutama ja kiiresti suureks kasvavad. Muutuste aeg pole kerge, kuid huvitav,“ jagas direktor ootusrõõmu.
Koolivaade eskiislahendusel. Allikas: Haljala vallavalitsus
