Hammaste tervis näitab suhtumist enesesse
Viis aastat tagasi kolis noor hambaarst Kristi Põldma koos perega Tallinnast Sõmerule, kus võttis üle pensionile jäänud tohtri kabineti. Tänaseks on perekond Põldma ettevõte Virudent OÜ oma kolme esindusega kasvanud suurimaks hambapraksiseks Lääne-Virumaal.
Katrin Kivi
Esialgu kandis Põldmade pereettevõte nime Sõmeru Hambaravi OÜ, hiljem muudeti nimi Virudent OÜks. Ettevõtte hambaravikabinetid asuvad Sõmerul ja Rakveres, märtsis-aprillis avatakse uksed ka Tapal.
„Täpset avamise kuupäeva on raske lubada, sest palju on nõudeid ja pabereid, mida täita ja kooskõlastada,“ rääkis dr Põldma. „Küll aga paneme Tapal patsiente juba ootejärjekorda ja avamiskuupäeva selgumisel registreerime nad järjekorda.“
Uus esindus avatakse samas hoones, kus tegutseb vallavalitsus.
Kuidas elab hambaarst Eestis?
„Ma arvan, et meie hambaarstid elavad suhteliselt hästi,“ leidis dr Põldma. „Õnneks hakkavad arstid Soomest tasapisi tagasi tulema. Arsti jaoks on areng väga tähtis, kuid Soomes satuvad nad sageli kaugemasse maapiirkonda väikesesse praksisesse, kus tuleb täita väga kitsast töölõiku. Eestis ollakse innovatiivsed, võimalusi on tegelikult rohkem.“
„Ka meil Virudendis on kasutusel väga hea tehnika: hambaravimikroskoop, luubid,“ jätkas ta. „Soetasime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmi abil digitaalse panoraamröntgenseadme ja digitaalsed intraoraalsed röntgenseadmed.“
Suurima valukohana tõi Kristi Põldma välja maapiirkondade hambaarstide võrdlemisi kõrge keskmise vanuse, mis tähendab, et õige pea väheneb ravi kättesaadavus. „Kahtlemata on meie kliiniku eeliseks see, et meil on noored arstid, kolmekümnendates,“ rääkis Põldma. „Pakume tööd viiele hambaarstile, Tapa hambaravi avamisega lisandub veel 2-3 arsti.“
Virudent OÜ meeskond on rahvusvaheline. „Lisaks Eesti arstidele käib üks kirurg, dr Makarovs, meile Lätist,“ selgitas Põldma. „Veel töötab meie juures abielupaar Ukrainast: Oleksandra Fedyna on hambaarst ja tema mees Viktor Fedyna hambakirurg ja proteesiarst.“
Keelebarjääri keegi pelgama aga ei pea, sest kui tohtril endal mõni eestikeelne sõna puudu jääb, siis teda täiendab kakskeelne assistent.
Hammaste tervis pole eestlasele prioriteetne
Kahjuks ei doteeri riik täiskasvanute hambaravi. „Eks ma muidugi kuulen patsientide käest, et küll on hambaravi kallis,“ tunnistas dr Põldma. „Tegelikult võiksid ka perearstid ja haiglad selgitada patsiendile, kui palju tema ravi tegelikult maksab ja kui palju sellest hüvitab Haigekassa, et ta näeks, kui palju konkreetne protseduur või teenus maksab. Siis ei võtaks inimene seda nii iseenesestmõistetavalt ja hindaks riigi poolt pakutavat teenust rohkem.“
Peale selle on doktor Põldma veendunud, et paljuski mängivad rolli inimese suhtumine ja prioriteedid. „Näiteks näen siin naisi, kes panustavad palju väljanägemisse: kunstküüned, juuksepikendused, päevitus jms, aga suud lahti tehes on näha, et hammastega on tõsised ja kaugele arenenud probleemid,“ selgitas arst.
Kui täiskasvanud inimene üldjuhul vastutab ise oma tervise eest, siis tegelikult tunneb dr Põldma suuremat muret laste hammaste pärast. „On kurb, kui toolile istub laps, kellel on hambad suuri auke täis. Sellisel juhul on raviprotseduurid aeganõudvamad ning laps ei pruugi olla koostöövalmis,“ rääkis Põldma. „Selliseid olukordi on võimalik lihtsasti vältida. Haigekassa tasub laste hambaravi kuni 19. eluaastani. Kindlasti pole vaja oodata, kuni hammastesse tekivad nähtavad augud või kui lapse hammas hakkab valutama. Lapsega tuleb käia hambaarsti juures regulaarselt umbes iga poole aasta tagant.“
„Kõik algab vanematest ja üldisest tervisekäitumisest,“ lisas ta. „Kui vanemad hoolitsevad oma enda hammaste eest, siis see loob eeldused, et ka laps järgib eeskujusid.“
