Haridusminister käis Porkuni kooliperel külas
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkas Facebookis erivajadustega lastele mõeldud Porkuni kooli direktor Piret Tislari isiklikul kontol mõneti appihüüdena tehtud postitust ja andis märku, et ta hea meelega külastaks Porkuni kooli ja räägiks kaasava hariduse teemal.
Katrin Uuspõld
Postitus, mille Piret Tislar tegi, oli isiklikku laadi, aga puudutab paljusid erivajadusega laste vanemaid Eestis. „Kelle poole peab üks hädas ja mures vanem siis pöörduma? Kes aitab? Kes mõistab? Kes toetab ja millal? Kus nendes vastustes on peidus inimlikkus ja hoolimine?“ kirjutas ta oma sotsiaalmeediakontol.
Koolijuhina selgitas Piret Tislar, et koostööd tehakse 17 omavalitsusega. „Omavalitsused on väga erinevad, on neid, kes ilma helistamata toimetavad lastega, paraku on ka neid, kellele tuleb järjekindlalt selgitada, et need lapsed ja pered vajavad abi,“ rääkis Piret Tislar. „Mõnikord on keerukas leida mõistmist kui vanem on hädas. Kes peaks appi tulema: kool, kohalik omavalitsus? Kes peaks olema erilise lapsega pere ümber olev institutsioon, kes perekonda aitab?“ sõnastas ta küsimused.
Selle nädala esmaspäeval haridus- ja teadusminister Liina Kersna koos nõunik Liina Lepa ning noortepoliitika osakonna juhataja Liina Põlluga Porkuni kooli külla ka saabus: õpilased tutvustasid külalistele maja ning hiljem arutleti kooli direktor Piret Tislari ja õppejuht Urve Karbiga eriliste laste hariduse ja nendega seotud teenuste üle ning söödi koos lastega õhtusööki.
„Oli suur rõõm, et minister tõesti huvitus meie tegemistest. Ta soetas ka oma elu esimese aktsia – meie kooli õpilasfirma oma,“ rääkis Tislar. Nimelt tegeleb õpilasfirma Leheke koolis kohviku pidamisega, tegemist on praktilise võimalusega õppida nii kodundust, majandust, matemaatikat, eesti keelt ja kunsti ning saada kogemus tööharjutusena, rahaga arvutamises ja viisakas suhtlemises.
Koolijuht märkis, et esimest korda kohtus minister hooldusõppekaval olevate lastega. „See on paljude inimeste jaoks müstiline maailm. Tegemist on enamasti liitpuudega lastega, kellest paljud on kõnetud, mõningad lapsed ei saa puudest tingituna ise süüa, neid tuleb abistada. Kuna nad kõik on nii erinevad, siis ühtset metoodikat ei saagi välja pakkuda, kõik sõltub konkreetsest lapsest. Kõigepealt tulebki last tundma õppida, vaadata, kuidas ta hakkaks lusikat hoidma, viiplema, suhtlema,“ kirjeldas direktor Piret Tislar.
Porkuni koolis õpib 91 last ja on 74 töötajat – inimesi peab olema selliste laste ümber väga palju, nendib Tislar. „Meil on hästi, sest on olemas piisavalt personali. Koolikohad on täis, enamiku kooli soovinud lastest oleme saanud vastu võtta,“ lisas koolijuht.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõi kohtumisel kõlama jäänud märksõnana välja soovi ja suutlikkuse kõiki kaasata. „See tähendab heade tingimuste loomist nii füüsiliseks aktiivsuseks kui ka kooli ettevõtluskeskkonna arendamiseks nagu seda on õpilasfirmade kohvikud. Esiletõstmist väärib ka õpilasomavalitsuse toimimine koolis. Õpilasomavalitsuse esindajad olid need, kes väga põhjaliku ettevalmistusega ja suure pühendumusega meile kooli tutvustasid,“ rääkis Kersna. „Porkuni kogemusest on võimalik õppida kõikidel koolidel seda, kuidas päris elus vajaminevaid teemasid ning tegevusi õpetada.“
Ministri sõnul lepiti ka kokku, et leitakse võimalus kohtuda kõikide erikoolide juhtkondadega ühisel arutelul murede-rõõmude kuulamiseks ja pikemate sihtide seadmiseks.
„Kohtumine Porkuni kooliperega oli südantsoojendav ja hingekosutav. Nii õpilaste kui ka kooli personaliga suheldes oli tunda nende suurt soovi arvestada kõikide laste eripäradega,“ ütles minister Kersna.
