Hea aeg taimede istutamiseks
Vaatamata jahedatele öödele on päevasooja piisavalt ning taimede istutamiseks on paras aeg käes.
Andre Talu,
Plantest Grupp OÜ
Kuigi kevadised õitsejad hakkavad õitsemist lõpetama, on just praegu hea aeg vaadata välja sobivad lilled ning need peenrasse istutada. Soovitan oma aeda istutada ühte liiki, kuid erinevate õievärvidega püsililli.
Kevadel istuta püsililli
Varajastest õitsejatest võiks aias kindlasti koha leida kerapriimula ning karukell. Priimulad on lihtsad, aga väga ilusad õitsejad ajal, mil loodus on alles lehte puhkemas. Samuti saab värvidega mängida ning luua niiviisi aeda kas ühevärvilisi või kirjusid laike.
Karukell on samuti tänuväärne taim, kuna selle ilu ja omapära õnnestub nautida kaks korda: siis, kui taim õitseb, ning teisel korral siis, kui õis on ära õitsenud. Karukell moodustab paari aastaga kena väikse puhma. Omapärased kellukatüüpi õied puhkevad õide umbes mai algul ning õitsevad ligi kuu aega. Pärast õitsemist moodustuvad omapärased karvased seemnetutid, mis on samuti dekoratiivsed ning sobivad igasse püsilillepeenrasse.
Praegu – mai lõpu poole – hakkab õitsema igihaljas ibeeris. Paari aastaga moodustub ühest taimest üsna lai puhmas, millel on nahkjad rohelised igihaljad lehed. Madala taime kohta on ibeerisel suhteliselt suured õied, mis katavad õitsemise ajal kogu puhma.
Värve mai lõppu – juuni algusesse annab tuua lehvikja kurekellaga. See liik on madalakasvuline ning ilusate suurte õitega. Taim moodustab kiiresti ilusa puhma ning jääb kompaktseks ja madalaks. Hea on ka see, et silmatorkava õiega taim nõuab vähe hooldamist.
Too aeda värvikirevust õite ja lehtedega
Selleks, et ka suvel oleks aias piisavalt värve, võiks püsilillepeenrasse istutada päevaliiliaid. Praegusel ajal on valik suur ja lai – alustades madalakasvulistest ning lõpetades täidisõieliste sortidega.
Madalakasvulistest päevaliiliatest julgen soovitada „Stella d’Orot“, sest sel on ilusad kuldkollased õied ning taime kõrguseks on umbes 30 sentimeetrit. Omapärane on antud sort ka oma veidi kitsamate lehtede poolest.
Õitegurmaanidele julgen aga soovitada täidisõieliste päevaliiliate sorte. Eraldi tooksin välja eelmisel aastal laineid löönud „Voodoo Danceri“, millel on mustjad kollaka keskosaga õied.
Ei saa jätta rääkimata ka oma lemmikutest – hostadest. Näiteks Plantest Grupp OÜ pakub hostasid müügiks ligi sadat sorti.
Hostasid ei julgeta aedadesse aga eriti istutada, sest teod kipuvad nende lehti kahjustama. Mullu leidsin probleemile lahenduse, mida julgen soovitada: teograanulid.
Kuna hostade valik on väga lai, ei taha ma siinkohal ühtegi sorti eraldi välja tuua. Kui on plaanis hosta istutada, peaks valikul lähtuma kahest asjast: kui kõrge peaks sort olema ning kui värvikirev võiks olla hosta leht.
Hostade puhul tuleb silmas pidada, et taim tuleb istutada varjulisse kasvukohta, ainult nii tulevad õiged värvid esile.
Sügiski pole kaugel
Üsna tihti arvatakse, et augustiga lõppeb õitseaeg aias ära. Viimasel aastatel olen soovitanud tuua sügisesse päikest särava päevakübaraga. Sellel taimel on ilusad kuldkollased õied ning õitsemine algab augustis. Õisi jätkub hilissügiseni. Taime valikul soovitan valida madalakasvuline sort, kuna siis on puhmas ilus ja tihe.
Värvilaike võib juurde tekitada ka erinevate kukeharjade kombineerimisega. Lihavate lehtedega kukeharjad õitsevad rikkalikult augustist külmadeni. Levinumaks õievärviks on roosa, ent lisaks õiele mängib rolli ka leht. Aretatud on nii punaselehelisi kui ka rohe-valgekirjusid sorte. Tasub proovida ja katsetada.
Nüüd, kui maasikataimed on peenras uusi kasve ajamas, on aeg teha peenar korda ning vajadusel istutada väljaläinud taimede asemele uued. Soovitan kasutada frigomaasikaid, kuna need hakkavad kandma juba sel aastal. Samuti soovitan proovida erinevaid sorte.
Varajastest maasikasortidest tasuvad kindlasti proovimist nii „Sonata“ kui ka „Honeoye“.
Vana hea „Polka“ võiks asendada sordiga „Sonata“, mis on uuem ning parem – „Polka“ ja „Elsanta“ ristand. Antud sorti võiks eelistada just seetõttu, et mari on suurem ning taim ise on haiguskindlam ja kardab vähem külma.
Julgen soovitada ka sorti „Honeoye“, millel on ühtlase suurusega magusad viljad, taim ise on korraliku keskmise saagiga ning hea haiguskindlusega.
Hilisematest sortidest tasub kasvatamist „Senga Sengana“: marjad on suured, punased ning maitsvad. Taim on keskmise saagikusega, samas on sel hea talve- ning põuakindlus.
Üle võiks vaadata ka vaarikapeenra. Hõredamatesse kohtadesse võiks pista kasvama sordi „Polka“ taimed. Tegemist on remontantsordiga, mis tähendab, et taim annab saaki samal aastal kasvanud vartel, mistõttu ka viljad valmivad suhteliselt hilja, augusti keskel. Vaatamata hilisusele on marjad suured, maitsvad ning taim annab saaki kuni külmadeni. Mari sobib nii lauamarjaks, moosiks, sügavkülmutamiseks kui isegi veini tegemiseks.
Värve tänasesse päeva
Suvelilledega võiks tuua aeda ajutisi värve. Sel aastal on moes seguistutused. Amplitesse ja rõdukastidesse on soovitav istutada erinevaid taimi lehtdekoratiivsetest õiterikasteni. Petuuniatest on moodi tulnud uuemad sordid, millel on erilised õievärvid ning omapärased triibud. Mugulbegoonia pole enam aastaid ainult surnuaialill.
Petuuniate puhul tuleb silmas pidada, et kogu taime välimus on oluline. Valiku tegemisel tasub eelistada geneetiliselt madalakasvulist petuuniasorti. Ripp-petuunia puhul on oluline jälgida, kui lihtne on taime hooldada ja kui tihti peab ära noppima vanu õisi.
Begooniaid on soovitav kombineerida teiste suvelilledega nii peenras, potis kui ka amplis või rõdukastis. Väga hästi toovad mugulbegoonia õie värvi esile tumedalehelised sordid.
Suvelille valikul tuleb jälgida, et kogu taim näeks kena ning elujõuline välja. Mida peenem sort, seda kvaliteetsem peab olema taim. Väljaveninud suvelilled peaksid olema juba minevik.
