Helge tulevik tumeneb
Täna jõuab suurematesse kinodesse ja peagi ka Rakvere Teatrikinno pereelu-teemaline õuduspõnevik „Imelaps põrgust“.
Miles (mängib Jackson Robert Scott) on 8aastane poiss, kes näitas juba väikelapsena üles erilist andekust. Nüüdseks on lootusrikkad vanemad pannud mehehakatise taibude erikooli, kuhu pääseb ainult väga helge peaga. Paraku ilmutab poiss tõrksust kaasõpilastega suhtlemise osas. Esialgu usuvad nii ema Sarah (Taylor Schilling) kui isa John (Peter Mooney), et see omaette hoidmine möödub ajaga.
Korraga hakkavad lood Milesiga kiirelt halvenema ja pärast kaasõpilase ründamist torutangidega satub ta psühhiaatri vastuvõtule. Lootust ei lisa ka poisi öine sonimine kummalises keeles, mille ema lindistab ja psühhiaatrile kuulata annab. Viimane suunab patsiendi edasi kogenuma kolleegi juurde.
Kolleeg Arthur (Colm Feore) on endine hipi, kes saab tänu pärandusele keskenduda tegevusele psühhiaatriateaduse äärealadel. Näiteks usub Arthur, et eelmistes eludes lahenduseta jäänud probleemid tekivad uuesti käesolevas elus. Ning harvadel juhtudel… Nojah, Miles osutubki selleks eriti harvaks juhuks.
Milesi vanemad on endised keskkoolikallimad, kes hindasid varasemas elus lihtsaid rõõme. Ning nüüd, äärelinnamajakese omanikena püüavad nad võetud kohustustega hakkama saada. Ärevakstegevad sündmused pojaga lükkavad vanemad oma inimliku kompetentsi piirile. Väljakutsega hakkamasaamiseks püüavad nad alguses teha eelkõige „õigeid“ asju vastavalt ebamäärasele ettekujutusele, mis neile on kusagilt külge hakanud.
Filmi kaameratöö haakub suurepäraselt õudusfilmi žanriga. Vastavate nippidega kujundatakse vaatajas mulje, et kaadrist jäävad välja olulised ja ohtlikud asjad, mille märkamisega on tegelastel suuri raskusi.
Palju tegevust toimub perekonna majas sees, kus kaamera koos tegelastega pidevalt ringi liigub. Nii on vaatajal üpris lihtne tunda end keset sündmusi. Ja vahel võib juhtuda, et vaataja kogeb hirmutavaid sündmusi samaaegselt tegelastega, mis võib tõesti kananaha ihule tuua. Turvalist distantsi tegevustikuga on publikul selle filmi juures üpris raske leida.
„Imelaps põrgust“ on oma pooleteisttunnise pikkusega üsna aus ja otsekohene pakkumine neile filmisõpradele, kes tahaksid tunda natuke kõhedust.
Tõnu Lilleorg
Milesile meeldib omaette nokitseda.
Foto: kaader filmist
