HIVi testimise nädalal Rakveres viirusekandjaid ei leitud
20.-27. novembrini toimus üleeuroopaline HIV-testimise nädal. Tervise Arengu Instituudi ja Ravimitootjate Liidu eestvedamisel toimusid anonüümsed ja tasuta HIV-testimised ning nõustamised ka mitmes Eesti linnas: Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel ja Rakveres.
Ülle Kask
Läinud nädalavahetusel oli Rakvere Kroonikeskuses võimalik tasuta HIV-kiirtesti teha. Testi läbi viia aidanud meditsiiniõe sõnul on protseduur kiire ja valutu ning midagi kartma ei pea. „Väike torge ja seejärel pigistatakse sõrme otsast veidi verd kitsasse klaastorusse. Veri reageerib ainega, mis otsib viirust,” selgitas ta. „Kui tekib üks kontrolltäpp, on vastus negatiivne ja kõik on korras. Kui aga kaks täppi, on inimene viirusekandja.”
Medõde tõdes, et millegipärast ei taha paljud inimesed testi teha või selle tulemust teada saada, sest kardavad, et on nakatunud. „Probleemi eitamine on inimlik, aga ikkagi on tegu enesepettusega,” lausus meedik. „Inimene, kes julgeb testima minna, on vastutustundlik. Kindel teadmine tähendab kontrolli oma elu ja tervise üle.”
Medõe sõnul ei tähenda HIV-sse nakatumine veel, et inimene oleks haige. Viirus võib aastaid organismis elada, ilma et seda kuidagi tunda oleks. Õigeaegne nakkuse avastamine ja ravi tagab täisväärtusliku elu paljudeks aastateks.
„Testi võiksid kindlasti teha kõik inimesed, kellel on olnud kasvõi üks kaitsmata seksuaalvahekord. Samuti need, kellele on hiljuti tätoveeringuid tehtud või kes on lasknud augustada oma ninasõõrmeid ja kulmusid, et sinna rõngad panna.” Meditsiiniõde julgustas inimesi külastama ka anonüümseid kabinette. „Need on avatud kõigile alates 16. eluaastast sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Lisaks HIV-le saab lasta end tasuta uurida ka B- ja C-hepatiidi suhtes.”
Rohkem infot saab internetiaadressilt: www.hiv.ee, Rakveres tegutseb vastav kabinet aadressil Tuleviku 1.
„HI-viirusel on paraku peiteperiood,” toonitas medõde. „Kui midagi on juhtunud näiteks laupäeval ja esmaspäeval tehakse vereproov, on see negatiivne. Nakatumisest peab olema möödunud veeniverd andma minnes vähemalt neli nädalat, näpuverd andes aga 10 – 12 nädalat.”
Jaanika Liinar, kes töötab firmas Wellmark Health, tutvustas kaubanduskeskuse külastajatele HIV-kiirtesti tõhusust ja ohutust, jagas preservatiive ning voldikuid.
Noormehele ja neiule, kes väljapanekut uudistasid ja voldikuid lappasid, soovitas Liinar samuti testi tegema minna. „See ei tee teile midagi halba ja saate hoopis ühe kogemuse võrra rikkamaks,” ütles ta.
Julge noormees siirduski meditsiiniõe boksi. Neiu aga kõhkles ning temale selgitas Liinar tahvelarvuti abil, mida kujutab endast HI viirus, millisel viisil sellesse nakatutakse ja mis juhtub siis, kui nakatunu ei saa ravi ning haigestub AIDSi.
Liinar selgitas, et HIV levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal ning otsesel kontaktil nakatunud inimese verega. „Kui varem nakatusid enamasti homoseksuaalsed mehed ja narkomaanid, siis tänapäeval on viirus hakanud jõudsalt levima üle 30aastaste heteroseksuaalide hulgas.”
Liinar rääkis, et tänavu on Eestis juba diagnoositud 240 HIVsse nakatunud inimest. Naise sõnul on uute infektsioonide sagedus Eestis kaheksa korda kõrgem kui Soomes ja ligi kolmandik HI-viiruse kandjatest ise ei teagi, et nad viirust kannavad.
„Kuna Eesti on kõige kõrgema HIV levikuga riik Euroopas, on riigikogu liige Vilja Savisaar-Toomast võtnud oma õlule HIV Ennetuse Toetusrühma esinaise rolli,” sedastas Liinar. „Eesti testib” nädalal organiseerib Savisaar-Toomast Tallinnas Solarise keskuses tasuta testimise kõikidele Toompeal töötavatele rahvaasemikele, et pöörata probleemile ka riiklikku tähelepanu.”
Rakvere Kroonikeskuses käis läinud nädalavahetusel HIV-kiirtesti tegemas 39 inimest ja ühtegi viirusekandjat ei avastatud.
- detsember – üleilmne AIDSi vastu võitlemise päev
Esimene üleilmne AIDSi vastu võitlemise päev toimus 1. detsembril 1988. aastal. Selle päeva tähistamise algatajaks ja eestvedajaks oli Maailma Tervishoiuorganisatsioon, mida toetas ÜRO Peaassamblee.
Päeva peamine eesmärk on tugevdada jõupingutusi võitluses HIV ja AIDSiga. Pöörata maailma üldsuse tähelepanu erinevatele programmidele, organiseeritakse koolitusi ja levitatakse infot.
Üleilmsel AIDSi vastu võitlemise päeval kantakse punast solidaarsuslinti, mis sümboliseerib inimeste ühtsust võitluses HIV ja AIDSiga. Punane lint on hoolimise ja vastutuse sümbol, väljendamaks seda, et hoolime neist, kellel on HI-viirus, või kes on juba surnud AIDSi. Punane lint on ka lootuse sümbol, sest inimkonna ülesanne on leida ravi AIDSi vastu.
Eesti HIV-positiivsete võrgustik kutsub 1. detsembril inimesi üles hoolima eneste ja oma lähedaste tervisest ning kandma solidaarsuse märgiks punast linti. Päeva puhul süüdatakse mälestusküünlad ning korraldatakse HIV-kiirtestimisi.
AIDSi kirjeldati esimest korda 1981. aasta juunis, kui NewYorgi , Los Angelese ja San Francisco meestega seksinud seni terved homoseksuaalsed mehed hakkasid äkitselt haigestuma harvaesinevatesse nakkushaigustesse ning kasvajatesse. Kõigil patsientidel avastati tõsine immuunpuudulikkus. 1982. aastal võeti kasutusele termin AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDSi tekitav HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus avastati 1983. aastal.
Allikas: Maailma tähtpäevad. Koostanud Allan Espenberg. Tammerraamat 2014.
Jaanika Liinar tutvustab tahvelarvuti abil HI-viirusesse nakatumise võimalusi. Foto: Ülle Kask
