Hõbeakadeemias räägitakse stressist
26. aprillil toimub Hõbeakadeemia loeng „Stressist vabaks“. Stressist on saanud tänapäeva moesõna – kas seda on või ei ole, ikkagi tekitab see lisastressi.
Paljud ei teagi, et stressi liigitatakse kaheks, on nii positiivne kui negatiivne stress. Enamasti räägitakse ikka negatiivse stressi tagajärgedest ja probleemidest, samas näitavad uuringud, et just positiivse stressi tõttu esineb tänapäeval üha rohkem läbipõlemist.
Vastupidiselt negatiivsele stressile tunnevad inimesed positiivse stressi puhul ennast hästi ja ambitsioonikalt, neil on suur soov kõike ja kiiresti teha. Paraku aga ei teata, et ka just pikaajaline positiivne stress võib põhjustada tööväsimust.
Selline saavutuse tagaajamine ja pidev pürgimine, mida piitsutavad tihti tagant nii tööandjad kui ühiskond tervikuna, tekitab teatud sõltuvust ja võib viia läbipõlemiseni, mis on lähedane depressiooniga. See ei toimu üleöö. Tegu on pika protsessiga, millel on erinevad astmed, mida ise on raske märgata, aga võimalik kõrvaltvaatajal tuvastada.
Olgu positiivne või negatiivne stress, aga kõik algab olukorrast, kus inimene on pinge all ega tule enam igapäevaste tegevustega toime. Enesekindlus ja keskendumisvõime langevad, inimene ärritub kergesti, tekivad konfliktid ja see võib viia depressioonini.
Enamasti ei oska inimesed positiivset stressi karta, sest seda on peetud heaks ja edasiviivaks jõuks. Kui aga pikaajaliselt olla ilma puhkuse ja pingelanguseta negatiivse või ka positiivse stressi seisundis, võib välja areneda nii vaimseid kui füüsilisi haiguseid, mis väljenduvad läbipõlemises. Ja siis on juba hilja tuld kustutada või hakata tegelema ennetustööga. Normaalse olukorra taastamine nõuab pidevat tööd ja lisategevusi – tuleb võtta aeg puhkamiseks, hingamispauside tegemine, lõõgastumine.
Loengu „Stressist vabaks“ lektoriks tuleb psühholoog Ruth-Kaja Pekk, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli. Ta on töötanud Eesti Majandusjuhtide Instituudis, Tallinna Ülikoolis ning mitmes Eesti firmas psühholoogi, kursuste korraldaja ja lektorina ning kuulub Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni.
Loengus tutvustab Ruth-Kaja Pekk positiivse elukäsitluse aluseid, stressi ja pinge kõrvaldamise mooduseid, oskust tulla toime kriitilises olukorras ning ennast säästvaks suhtlemiseks „raskete“ inimestega.
Ruth-Kaja Pekk rõhutab ikka lihtsat tõde: „Katsuge alati mõelda, mis on head elus, töös, peres.“ Peki sõnul on kõige enesesäästlikum olla reaalsusega võimalikult rahul, vältida kibestumist ning teha ise oma elu paremaks ja rõõmsamaks.
Edukuse aluseks nimetab psühholoog inimese positiivsust ja mõistuse rakendamist. Kuid tihti on inimestel puudu isemõtlemise traditsioon ning oodatakse pigem kõrvalist abi ja toetust, selle asemel, et võtta endale vastutus oma elu eest.
Positiivsus teeb erksaks ja sellel baseerub Peki sõnul koostöövalmidus, toimetulek teiste inimestega sõltub aga eelkõige enesehinnangust. „Enesele meeldimine on võtmeküsimus, alateadvus tahab ennast austada,” kinnitas psühholoog.
Loengus selgitab Ruth-Kaja Pekk ka negatiivsete tunnete tekkemehhanisme ja mõistmise kaudu väärtustamist. Psühholoogi hinnangul suudab inimene rahulolematustundest jagu saada, kui ta püüab endas arendada positiivset elukäsitlust.
„Tuleks mõelda, et see, mida saavutati, on väärtus. Selle üle tasub rõõmustada. Nii loob inimene võimaluse edasi areneda,“ ütleb ta.
Hõbeakadeemia loeng toimub Rakvere kolledžis, Pikk 40 ja seda toetab Rakvere Linnavalitsus.
TLÜ Rakvere Kolledž
