Hooldereform toetab väärikat vananemist
Juulis jõustuv hooldereform on suur samm edasi meie ühiskonna suhtumises vanemaealiste hooldamisse ning väärikasse vananemisse. Reform nõuab nii omavalitsustelt kui ka hooldekodudelt suurt pingutust ja koostööd, kuid tänu sellele muutub hooldusteenus senisest kättesaadavamaks ja õiglasemaks.
Maret Maripuu,
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor
On arusaadav, et iga eakas soovib elada võimalikult kaua oma kodus ja ise toime tulla. Ühel hetkel tuleb aga ehk tõdeda, et päris üksi siiski kõigega toime ei tule ja lähedaste abi on vältimatu. Võib juhtuda, et lapsed või lapselapsed on kaugel või nad on sootuks ise abivajajad – siis võib piisata sobivast kodusest toest, mida pakub omavalitsus. Kui aga vajadus kasvab, tuleb leida koht hooldekodus. Praegu elab hooldekodudes üle 9000 eaka.
Hooldekodu on üsna kallis – see pole ju üksnes koht, kuhu eakas n-ö eest ära panna, vaid seal kantakse tema eest hoolt ja talle pakutakse tegevusi, mis teda ärksana hoiavad. Seni on hooldekodu koht paljudele peredele üle jõu käinud, mistõttu on omastehooldajate küsimus olnud aastaid terava tähelepanu all. Üks olulisimaid reformiga kaasnevaid muudatusi ongi seotud kohamaksuga. Seni on inimesed pidanud oma lähedaste hooldamise eest hooldekodus ise tasuma, kuid see on nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt raske. Hooldereformiga tuleb riik kohamaksu tasumisel appi. See on väga kaalukas sotsiaalne muudatus, mis aitab leevendada perekondade rahalisi muresid ning tagab kõigile väärika vananemise võimaluse. Mitte ükski eakas ei soovi olla oma lähedastele koormaks.
Hooldereform jõustub juba 1. juulil. Kandev roll reformi ettevalmistamisel ja elluviimisel on omavalitsustel. Viimased reformieelsed nädalad on neile eriti töömahukad. Nad on pidanud välja selgitama omakandi inimesed, kes juba on hooldekodus, ning hinnanud nende abivajadusi, mille põhjal teha rahastamisotsused ja neist inimestele teada anda. Kui teie hoolekodus viibiva lähedase asjus pole ühendust võetud, andke oma omavalitsusele teada. Muretsemiseks ei ole kindlasti põhjust ka siis, kui mingil põhjusel ei ole otsus 1. juuliks tehtud: rahastamisotsust saab tagantjärele ümber vormistada ning inimene rahaliselt seetõttu ei kaota.
Hooldekodude ülesanne selles protsessis on selgitada välja täpne hind, see avalikustada ning mõtelda läbi ööpäevaringse hooldusteenuse arveldamise protsess. See kõik on olnud ajamahukas ja pingutusrohke.
Sotsiaalkindlustusamet on andnud endast parima, et vastata nii omavalitsuste kui hooldekodude küsimustele, mis reformi ettevalmistuse käigus tekkinud. Meie roll ongi reformi ettevalmistusel nõuga toeks olla, et kõik sujuks võimalikult hästi. Sügise poole saame juba järelevalve käigus vaadata, kuidas reform on käivitunud ning uute elanike vastuvõtt sujunud.
