Hoolekandes kasutatakse vabatahtlikke seltsilisi
Vabatahtlike seltsiliste külastuskäigud eakate ja täisealiste erivajadustega inimeste juurde õigustasid end pilootprojektis. Nüüd jätkab Eesti Külalikumine Kodukant vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis üle Eesti.
Katrin Uuspõld
Mare Oja on Jänedal elav pensionär, kes koos abikaasaga hea meelega oli valmis oma külas abi vajavaid eakaid külastama. „Nad olid minu kunagised töökaaslased, vahel oli vaja viia arstile või pangaautomaadi juurde. Siis mu abikaasa sõidutas. Mõnikord jälle ajasime niisama juttu, aitasin koristada või käisime jalutamas – käe alt kinni hoides oli seda hea teha, kui tasakaal kippus kaduma,“ rääkis Mare Oja, kes oli mullu lõppenud pilootprojektis vabatahtlikuks seltsiliseks.
Lääne-Virumaal oli pilootprojekti partneriks MTÜ Virumaa Tugiteenused, mille juhatuse liige Ene Augasmägi sõnul oli kogemus väga positiivne „Inimesed said tuge rääkimiseks ja ka liikumiseks, tagasiside oli väga hea,“ rääkis Ene Augasmägi. „Ka ma ise toetasin mitut inimest – see andis teistsugust energiat. Paljud vabatahtlikud suhtlevad ka pilootprojekti lõppedes oma klientidega edasi.“
Ka Rakvere linnas oli kümmekond eakat, kelle juures käisid vabatahtlikud seltsilised. „See tugi, et kellelegi on rääkida, oli eakate jaoks väga oluline,“ ütles Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket. Ta lisas, et projektiga soovitakse kindlasti jätkata, kuna tegemist on väga vajaliku toega eakale inimesele.
Vabatahtlikud hoolekandesüsteemis
Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud projekti eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada nende abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.
Eesti Külaliikumine Kodukant viis läbi aastatel 2018 – 2020 vabatahtlike seltsiliste pilootprojekti ja nüüd on võimalus projektiga edasi liikuda üle-eestiliseks . Projekti tegevused kestavad 2023 aasta augustini. Selle ajaga jooksul plaanitakse toetada vähemalt 1800 eakat või täiskasvanud erivajadusega inimest üle Eesti.
Kodukandi projektijuht Krista Pegolainen-Saare sõnul on oluline silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda väga tõhusat lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa neid asendada. „Projekti raames värbamegi igasse maakonda koordinaatori, kelle ülesandeks on korraldada kaasatud vabatahtlike tegevusi maakonnas, suhelda kohalike omavalitsustega vabatahtlike värbamisel ja abivajajate kaardistamisel ning teha koostööd kogukondadega.“
Lääne-Virumaal asub koordinaatorina tööle 1. novembrist Katrin Nõlvak – Kodukandi kodulehelt leiab tema kontaktandmed, et ühendust saaksid võtta nii need, kes tunnevad, et vajaksid seltsilist kui potentsiaalsed vabatahtlikud seltsilised.
Nii pensionäridest kui noortest vabatahtlikud
Projektijuht Krista Pegolainen-Saar märkis, et kohalikel omavalitsustel ja hoolekandeasutustel on esimene küsimus, kuidas tagada seltsilise usaldusväärsus. „Eakal või erivajadusega inimesel võib olla suur usaldus, kuid tuleb tagada, et seda usaldust ei kuritarvitata. Sotsiaalvaldkonnas on olnud juhtumeid, kus inimesed ei ole abistanud puhaste motiividega,“ tõi välja Pegolainen-Saar.
Usaldusväärsuse väljaselgitamiseks intervjueerib koordinaator kandidaate ja ka karistusregistrist tehakse väljavõte. „Kui inimene ei sobitu, siis teda ei kaasata vabatahtlikuna – selliseid olukordi tuli pilootprojektis ka ette,“ märkis Pegolainen-Saar.
Koordinaator lisas, et vabatahtliku puhul on oluline ka oskus näha eaka kaasnevaid vajadusi ja anda sõnum edasi kohalikule omavalitsusele.
Pilootprojekt tõi välja, et vabatahtlike seltsiliste seas on väga vitaalseid eakaid, kes soovivad ka ise aktiivset suhtlust ning mõlemad osapooled saavad sellest nõnda kasu – käiakse koos jalutamas, seltsiline loeb ajalehti-raamatuid ette, arutatakse päevakajalisi asju ja räägitakse, mis hingel on, käiakse poes või arsti juures
„Üks aspekt on ka põlvkondadevaheline sidusus – on koolinoori, kel meeldib eaka inimesega suhelda, sest tal endal vanaema-vanaisa lähedal ei ole. Temaga vesteldes saab noor aga teadmisi, mida ta mujalt ei saa ja mõistab paremini eakate maailmavaadet,“ kirjeldas Pegolainen-Saar. Ta nimetas, et noorte jaoks, kes tahavad töötada sotsiaalvaldkonnas on see ka hea võimalus katsetada oma erialavalikut.
„Lisaks on vabatahtlike seas kahtlemata ka missiooninimesi, kes lihtsalt tahavad panustada ühiskonda,“ ütles Pegolainen-Saar.
Võtmeküsimus riigile on tema sõnul aga see, kuidas jätkatakse projekti lõppedes? „Tulevikus ei ole hoolekandes ainult vabatahtlikud seltsilised, vaid ka teised, näiteks vabatahtlikud helistajad. Püüame kaasata ka teiste riikide praktikaid,“ rääkis Pegolainen-Saar ja viitas Soomes dementsete inimeste hooldekodus kasutatavale vabatahtlike süsteemile.
Lääne-Virumaal on tegevustega liitunud viis omavalitsust ning juba novembris toimuvad ka ühised tegevuste käivitumised.
Projekti kohta saab täiendavalt informatsiooni kodulehelt www.kodukant.ee.
