Hoone seadustamiseks tuleb tõendada ka tuleohutust

Uuest aastast hakatakse korrastama ehitusregistrit ning omanikelt oodatakse oma hoone andmete korrigeerimist ning vajadusel kasutusloa hankimist. Seejuures on üheks oluliseks etapiks ka tuleohutuse tõendamine. Miks ja kuidas?

Liisi Kanna

Tuleohutusega tegeleva Tuki OÜ juhatuse liige, tuleohutuseksperdi litsentsi omav Madis Moor rääkis, et paljudel hoonetel võib puududa üleüldse kehtiv kasutusluba ning selle saamiseks tuleb isikul tõendada ka hoone tuleohutust. Sageli ei ole ehitusregistrisse kantud rekonstrueerimise käigus tehtud muudatusi, millest suur osa samuti tuleohutusega otseselt seotud, ning selliselgi puhul on ekspertiis või audit vajalik. Niisiis käivad hoone kasutusluba ja ehituslik tuleohutus käsikäes.

Ehitusregistri korrastamisel on kogu menetluse juht kohalik omavalitsus, kõik tuleohutuse kontrollide tulemused käivad aga läbi ka Päästeametist. „Audit või ekspertiis on vajalik tõendamaks kohalikule omavalitsusele, et hoone on ohutu. Omavalitsuse ehitusosakonnas vaadatakse register üle ja öeldakse, kas ning milliseid dokumente on vaja esitada. Kui meie teeme tuleohutusauditi valmis ja inimene laeb selle ehitusregistrisse üles, siis seejärel kontrollib Päästeamet veel omakorda, kas dokumendis välja toodu on piisav,“ selgitas tuleohutusekspert protsessi.

„Ilmselt hakkavad aasta alguses kohalikud omavalitsused seda teemat elavdama, kuid kasutusluba on vajalik ka kinnisvaratehingute sooritamiseks,“ märkis Moor.

Ta lisas, et kõige olulisem põhjus kodu tuleohutuses veendumiseks on aga ikkagi inimeste elu ja tervis. „See on oluline dokument nii registripidajale kui ka inimesele endale. Sest tegelikult, nagu me inimestelegi alati ütleme, me ei tee seda auditit sellepärast, et kasutusluba kätte saadaks. Ei, me teeme seda sellepärast, et inimesed saaksid öösel rahulikult magada,“ toonitas tuleohutusekspert.

„Kui ma objektilt ära tulen, siis mõtlen selle peale, kas ma ise sinna majja sisse koliksin. Kõige lihtsam reegel – kas ma julgeks ise seal rahulikult magada,“ lisas Moor.

Auditi käigus vaadatakse üle kõikvõimalikud aspektid, mis hoone tuleohutust puudutavad – alates suitsuandurist ja lõpetades tuletõkkekonstruktsioonidega. Moori sõnul on ligi 80 protsendi puhul kontrollitavates elamutes tuleohutusalased puudused ning esimene kontroll põrutakse. Puudused ei pruugi olla väga suured ja kulukad, kuid puudused on puudused, ja need on vajalik likvideerida.

Mille vastu eksitakse?

„Peamised puudused on seotud küttesüsteemidega,“ tõdes Moor. „Tänapäeval on inimesel hea lihtne – ta läheb poodi ja ostab endale küttesüsteemi. On see siis saunakeris, kamin vm. Ta saab kaasa paigaldusjuhendi, kus on konkreetselt välja toodud, mitu sentimeetrit peab olema ohutuskuja erinevates suundades ja millisesse korstnasse tohib seda ühendada. Pahatihti paneb aga inimene asja paika nii, et ohutusjuhendit üldse ei vaatagi,“ tõdes ekspert.

„Ja ühel hetkel tuleb talle üllatusena, kui näeb, et näiteks saunakerise ümber laudissein on söestunud. Ilmselgelt on ta rikkunud paigaldusjuhendist tulenevaid nõudeid ja hea, et ei ole veel tuleõnnetust olnud,“ jätkas Moor.

Äsja alanud kütteperioodi valguses tõdes ta, et paljudele tuleb jätkuvalt üllatusena, et iga viie aasta tagant peab käima litsentsiga korstnapühkija. „Enda kindlustunde kõrval on see väga oluline ka näiteks kindlustusjuhtumite puhul. Kui küttesüsteemis tekkib tahmapõleng ja hoone lähebki põlema ning teil puudub korstnapühkija akt, võib kindlustus teid hüvitisest ilma jätta, sest te ei ole täitnud oma kohust seaduse ees,“ selgitas tuleohutusekspert, lisades, et kindlasti tuleb kontrollida ka korstnapühkija litsentsi olemasolu, mida saab teha näiteks kutsekoja veebilehel.

Ka paneb Moor südamele, et uue ahju või pliidi tegemisel tuleks kutsuda kehtiva litsentsiga pottsepp. „See on garantii – tead, et inimene on pädev. Ja kui ta lõpetab oma tööd ära, siis annab teile ahjupassi. See tähendab, te teil ei ole pärast muresid selle küttesüsteemi arvele võtmisega,“ selgitas Moor.

Rikkumiste osas tõi ekspert esile ka probleemid tiheasustuspiirkondades. „Rakveres on näiteks Moonakülas väga väikesed krundid, kus majad on ehitatud väga lähestikku. Praegune ohutusnõue ütleb, et hoonete ohutuskuja peab olema kaheksa meetrit. Kui hoonet renoveeritakse, siis on kohustus see ohutuskuja tagada. See tähendab, et välissein peab vastama teatud tingimustele. Näiteks peab soojustusmaterjalide valikul olema väga täpne ning sellesse suunda jäävad aknad peavad olema tuletõkestatud,“ selgitas ta.

Lisaks on tõusutrendis elektriga seotud tuleõnnetused. Moori sõnul on põhjus väga lihtne – vanades majades ja korterites olevad juhtmestikud ei pruugi tänapäevastele võimsatele köögimasinatele vastu pidada ning kurb tulemus ongi käes.

Plaanid alustada ehitustöödega?

Madis Moor soovitas tuleohutusteenuseid pakkuvate ettevõtetega kindlasti ühendust võtta ka nendel, kes alles hakkavad maja ehitama või planeerivad renoveerimistöid.

„2018. aastal muutus väga palju õigusaktides, mis puudutab just ehituslikku tuleohutust. Muutus määrus, mis paneb üldiselt paika kõik normid. Ja muutus standardiseeria – standard on selline dokument, mis annab lahenduse, kuidas ehitada,“ rääkis ekspert.

Ta nentis, et nõu küsimine aitab vältida topelttööd ehituse osas, lisaks aitavad spetsialistid tegevused õigesti dokumenteerida, et hiljem oleks nõuetele vastavust ka kerge tõestada. Nii näiteks kaasavad tuleohutuseksperdi kohe projekteerimise algusest peale ka paljud kinnisvara arendajad, tagamaks ohutust ja sujuvat asjaajamist.

„Esil on tendents, et tuleohutusekspert võetakse vaatama kogu tuleohutust terve hoonestuse puhul. Sest tuleohutus puudutab mitte ainult arhitektuurseid lahendusi, vaid ka ventilatsiooni, kanalisatsiooni, välistuletõrjevett, tuleohutuspaigaldisi jne,“ tutvustas Moor üht enda ettevõtte tegevusala.

Kokkuvõttes rõhutaski Moor litsentseeritud spetsialistide või ekspertide kaasamist: „Need kutsed ei ole tänapäeval niisama välja mõeldud. Inimene tuleb ja annab pärast ka paberi, kus on tema allkiri all. Ta võtab sellega ka vastutuse.“

Eestis on praegu kokku umbes 90 litsentseeritud tuleohutuse spetsialisti-eksperti, just eksperdi kutset ehk õigust viia läbi ka auditit omab ligi 20 inimest.

Tuleohutusega tegeleva Tuki OÜ juhatuse liige, tuleohutusekspert Madis Moor ettevõtte kontoris Rakveres. Foto: Liisi Kanna