Hulkuvad loomad kurnavad omavalitsuste rahakotti
Tapal Paide maantee kandis ollakse hädas kassiuputusega – ühe kohaliku elaniku sõnul on hulkuvaid kiisusid seal paarikümne ringis ja uutest pesakondadest tuleb neid aina juurde.
Aivar Ojaperv
„Ma olen selle murega pöördunud nii vallavalitsusse kui ka loomade varjupaikadesse, kuid seni pole neid keegi püüdma tulnud,“ rääkis ta.
Kallis teenus
Kuhu ja kui palju Paide maantee elanikud selle probleemiga pöördunud on, jäägu nende endi südametunnistusele – teiste osapoolte sõnul neil vastav info puudub -, kuid hulkuvate kasside teemast on Tapa vallavanem Alari Kirt teadlik küll.
„Kassid on lõputu teema,“ tõdes ta. „Neid on püütud ka, aga ega nad kao. Probleem algab kõigepealt ikkagi inimestest, kes viskavad oma lemmiklooma tänavale, ja seejärel neist kaastundlikest, kes hulkuvaid loomi toidavad. Inimlikult saan ma asjast aru, kuid paraku on see surnud ring – mida rohkem hulkuvaid loomi toidetakse, seda mugavamalt nad end tunnevad ja rohkem neid tekib. Oleme inimestega rääkinud, informeerinud, aga sellest pole suurt kasu. N-ö päriskodu hulkuvale loomale pakkuda ei taheta, süüa aga antakse.“
Kirt märkis ka, et hulkuvate loomade püüdmine ja varjupaika saatmine pole sugugi odav lõbu. Näiteks Varjupaikade MTÜ Virumaa varjupaiga hinnakirjas seisab, et looma üleandmisel varjupaigale tuleb maksta ühekordselt 10 eurot ja seejärel kahe nädala ülalpidamistasu 8 eurot ööpäev. Lisanduvad veel transpordikulud – 60 senti kilomeeter.
„8eurose ööpäevatasu eest loom vaktsineeritakse ja vajadusel ravitakse ning toidetakse,“ selgitas Virumaa kodutute loomade varjupaiga juhataja Kalle Rattasepp. „Transpordikulu jaotub muidugi loomade vahel ära – ega siis tavaliselt vaid ühte looma transpordita, püüame korraga kätte saada kogu koloonia.“
Nii või teisiti – lihtne arvutus näitab, et ühe looma paigutamine varjupaika maksab minimaalselt 122 eurot ja reeglina peab selle kinni maksma omavalitsus. Ja kui hulkuvate tegelaste koloonia on 20 või rohkem isendit, siis on summa juba märkimisväärne.
Tapa valla vastavad eeskirjad ei nõua kasside kiipimist, nagu see on mõnes suuremas omavalitsuses. „Oleme arutanud sellise nõude kehtestamist, kuid mina isiklikult olen skeptiline ja kardan, et meie oludes see ei toimi,“ mainis vallavanem Kirt. „N-ö kodukoerad peaksid meil aga vähemalt teoreetiliselt olema kõik kiibistatud. Paar aastat tagasi korraldasime vastava kampaania ja omavalitsus maksis kiibistamise kinni. Kasse, kardan, aga omanikud kiibistama ei tõtta. Ja ega siis kiip üksi hulkuvate loomade arvu vähenda.“
Tapal 20, Rakveres 30
Kuigi Tapa Paide maantee elanik väitis Kuulutajale, et ta on probleemile loomade varjupaikadest lahendust otsinud, ei olnud Kalle Rattasepp konkreetsest juhtumist teadlik. „Tapalt on väljakutseid olnud küll, kuid teistesse piirkondadesse,“ lausus ta.
„Probleemiks on ka meie majutus- ja vastuvõtuvõimaluste piiratus. Praegu tegeleme näiteks Rakvere kesklinna kodutute kassidega, kus koloonia hinnanguliseks suuruseks on lausa 30. Hetkel on meil varjupaigas aga üle 40 kassi ja umbes 20 koera.“
„Kui ilmneb probleem, siis soovitan otse mulle helistada (kontakt artikli lõpus – toim.),“ jätkas ta. „Mina ise suhtlen juba omavalitsusega edasi.“
Kui loom satub varjupaika, siis tehakse vastavalt reeglitele talle tervisekontroll ja hoitakse kaks nädalat karantiinis. Mis aga edasi – kui omanikku ei leita või kui tegemist on hulkuva loomaga, keda keegi ei taha?
„Edasi peab varjupaik looma oma vahenditega üleval,“ selgitas Rattasepp. „Püüame ikka kõigile kodu leida. Kui aga tegemist on haige loomaga – kasside seas on üsna levinud FIVviirus, mis nii sümptomite kui levimise viisi poolest on väga sarnane inimeste HIVga – , siis tuleb loom paraku magama panna.“
Varjupaikade MTÜ Virumaa varjupaiga (tegutseb Rakveres) kontakttelefon on 53 090 510.
