Idavere mõisa perenaine: mulle ei meeldi küll hädaldada, aga praegu on tõesti raske
Kui Haljala valla Idavere mõisast majutuskohta küsida, pakub perenaine Siiri Heinpõld võimalust tasuta laka peale heintesse pugeda. Asi selles, et seal mõisas peetakse loomi ja kasvatatakse teravilja.
Katrin Kivi
Idavere mõisa laudast leiab 80 lehma. „1993. aastal oli 270 looma,“ rääkis Heinpõld. „Mulle ei meeldi küll hädaldada, aga praegu on tõesti raske. Piimakriis vältab teist aastat ehk juba kaks aastat maksame piimatootmisele peale. Kui nii edasi läheb, siis piimakarja lõpetamine on vältimatu. Emotsionaalselt oleks see väga raske. Kahjuks ei saa loomi ootele panna – neid on vaja lüpsta, toita, ravida.“
Perenaise arvates on olukord Euroopa Liidus ebaõiglane. „Soomes näiteks maksab piimaliiter 40 senti, Eestis saime suvel aga 18 senti liitri eest. Pisut siiski on paranemise märke – augustis saime liitri eest 20 senti ja septembris lubati 23,5 senti.“
Millest siis ettevõte elab, kui tootmisele tuleb peale maksta? „Piima võlga maksame viljaga,“ vastab Heinpõld. „Vee peal püsimiseks müüme ka silo, pakume traktoriteenuseid, teeme kopatöid, ei pelga ära ka fekaalivedu.“
Noor peremees ja noorik
Idavere mõisal on 700 hektarit maad. 360 hektaril kasvatatakse suvinisu, kaera, rukist, otra, hernest. „Talinisu oli ka, kuid külm võttis ära,“ rääkis perenaine. „Esimest aastat kasvatame ka uba – poeg Elmer tahtis.“
Poeg Elmer käib ema jälgedes. „Kui Idavere mõisa tulin, oli Elmer pooleteiseaastane,“ jutustas Siiri. „Ta on kasvanud Idaverega koos ja minu jaoks oleks olnud üllatus, kui ta poleks peale keskkooli maaülikooli astunud.“
Elmer Heinpõld õppis koolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist, Idavere mõisas peab noormees taimekasvatusjuhi ametit. Loomakasvatusjuht on aga noor neiu Kaire Kauts, kelle Elmer koolist kaasa tõi. „Jube tubli tüdruk on,“ rääkis Siiri. „Ja küll on julge, kõik on ümberringi ju võõras.“
„Oma isalt on ta pärinud armastuse loomade ja maa vastu, emalt aga täpsuse ja korraarmastuse. Omakeskis naerame, et ta on meie sekretär, sest tegeleb ka paberimajandusega. Ta on hakkaja igal rindel – loomadega saab väga hästi hakkama, sõidab traktoriga nagu vana mees ja minu arust on äge just see, et ta on samal ajal tüdruk ka. Küüned lakitud ja hoolitsetud.“
„Mul on hea elu,“ leiab Siiri. „Tunnen oma lastest rõõmu. Ma näen, et Kairel ja Elmeril on sära silmis. Idavere on küll kriisis, aga kuna lapsed tahavad siin tegutseda, siis ma olen õnnelik.“
Idavere Mõis OÜs on kokku 13 töötajat, kellest pooled on pensionärid. „Meil on vaja haritud inimesi ja ma olen nii rahul, et minu inimesed oskavad mõelda,“ ütles perenaine.
Kuidas saab paremaks?
Mida arvab 32 aastat põldu harinud Siiri Heinpõld, mida tuleks teha, et põllumeeste elu läheks ülesmäge? „Põllumees peab tegema end kuuldavaks,“ on Siiri kindel. „Üldiselt on nii, et põllumees tahab teha rahulikult oma tööd ja tal pole aega ega tahtmist oma õigust taga ajada. Mina aga arvan, et me peame oma tegemistest rohkem rääkima.“
„Inimesed ei tea enam isegi, mis on karjalaskepäev,“ ahastab Siiri. „Räägime siis neile, et sel päeval lastakse kari pärast pikka talve välja ja et see on meie suur pidupäev, kus isegi vallavanem kohal käib. Ka lasteaiast käivad igal aastal lapsed siin maaeluga tutvumas.“
Siiri on nördinud, et maaelu ei väärtustata. „Käisime eelmisel aastal Toompeal, aga kasu ei olnud midagi. Seega ma kutsun üles ka teisi põllumehi oma töödest ja tegemistest rääkima, et inimesed hakkaksid väärtustama meie tööd.“
Idavere Mõis OÜ loomislugu meenutades peab perenaine Siiri minema ajas tagasi pea veerand sajandit. „Töötasin sel ajal Haljala kolhoosis agronoomina, aga ühistu reformi käigus kolhoosid lagunesid. Mul oli kaks võimalust: kas vahetada ametit või võtta vastu toonase kolhoosi esimehe Uno Abeli kutse tulla Idavere Mõisa juhtima. Praegu olen ettevõtte omanik ja minu soov on, et mõis pärandataks põlvest põlve.“
Siiri tunnistab, et talle on soovitatud mõis maha müüa. „Aga mida ma siis peale hakkan? Rikkus seisneb maas, mis annab toidu lauale ja mitte ainult – maa kingib ka meelerahu ja silmailu. Nii vahva on, kui lähed põllule, lased loomadele muusikat ja nad tulevad su juurde.“
