Igaüheõigus täpsustab mitmeid varasemaid seadusi
Augustis hakkas kehtima igaüheõigus ehk reeglid, kuidas käituda looduses võõral eramaal. Inimestel on vabadus liikuda metsas ja looduses, kui ei tekitata kahju keskkonnale.
Varasemalt pidi matkaja looduses liikuja õigused ja kohustused kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Kuigi uus seadus ei too kaasa põhimõttelisi muutusi, selgitab see mõnd enam tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust. Samuti ühtlustab igaüheõigus reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.
Looduses liikuja juhis on maaomaniku tähistused, mis annavad mõista, et ta võõraid oma maale ei soovi. Silt „Eramaa“ võib olla ka üks viide omaniku tahtele külalistest teada saada või soovib ta piirata võõraste viibimist tähistatud maatükil. Maaomaniku keeldu tema maal viibida tuleb austada. Kui eramaad tähistavat silti või mõnda muud märki pole, siis võib sellel alal rahuliku südamega viibida.
Kui enne võis tähistamata eramaal liikuda päikesetõusust loojanguni, siis nüüdsest võib seal viibida ka öösiti. Selline muudatus teeb kindlasti rõõmu telkijatele. „Telkida võib siis, kui väljas pole keelavat märki. Kui telkima soovitakse jääda kauemaks kui 24 tundi, tuleb maaomanikult luba küsida,“ selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.
Uue seaduse kohaselt peab enne telgi püstipanekut jälgima, et telk jääks väljaspoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Need nõuded ei kehti ametlikel telkimisaladel.
Lõket tohib nüüd teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. „Isegi kui on lõkkease näha, aga seal ei ole tähistust, et tegu oleks spetsiaalse kohaga, siis ei tohi seal lõket teha,“ rääkis pressiesindaja.
Veekogude ääres liikumiseks peab kaldaomanik igaühel lubama kasutada kallasrada, mis on vähemalt nelja meetri laiune.
Kõik looduses liikuja põhiõigused ja -kohustused on koondatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes.
Mari Mölder
Foto: Keskkonnaministeerium
