Ingely Laivile tuli „Klassikatähtede“ finaalipääs ootamatusena
Rakveret oma kodulinnaks pidav oboemängija astub täna õhtul üles ETV otsesaate „Klassikatähed“ finaalis.
Tõnu Lilleorg
Senist kogemust saates peab neiu väga ägedaks ja uudseks. „See on avardanud silmaringi ja andnud kogemusi nii pillimängus, kui suure tähelepanu all olemisest,“ lausus Ingely.
„Alguses ma üldse ei lootnud, et võiksin finaali pääseda, see tuli üsna ootamatult. Läksin konkursile eesmärgiga näidata inimestele, mis pill on oboe ja pole vahet, kui kaugele jõuan. Nüüd on nii hästi läinud, et tuleb saate lõpuni pingutada,“ rääkis oboemängija.
Kõige põnevamaks ülesandeks seni peab ta saadet alapealkirjaga „Raamist välja“, kus tuli teha koostööd teise kunstiliigi esindajaga ning helindada filmi. „Selliseid asju muidu kunagi ei tee, nüüd tuli avaramalt mõelda ja esitusse loomingulisust lisada,“ lausus neiu.
Finaalis toimub võitja väljaselgitamine sarnaselt seniste saadetega – oma punktid annab kolmeliikmeline žürii, millele liidetakse telefonihääletuse tulemused. Žürii põhiliikmete Ivari Ilja ja Juhan Trallaga liitub finaalsaates maailmakuulus dirigent Kristiina Poska.
Otsustavas lõpusaates tuleb esitada kolm lugu: üks, mis iseloomustab mängijat, teiseks tantsuline pala ja kolmandaks eesti autori teos. Ingely valis ennast iseloomustavaks looks Benjamin Britteni teose „Paan“, mis kuulub oboerepertuaari hittide sekka. „Selles teoses on vabadust ja ta seondub loodusega. Loodus on mulle alati lähedane ja tähtis olnud,“ selgitas neiu loo valikut.
„Ükskõik, kes finaalis võidab, olen väga rahul, et nii kaugele jõudsin,“ lausus Ingely ja tunnistas, et finaal tekitab ärevust ning sunnib hoolega lugusid harjutama. „Teised kaks finalisti on väga tugevad. Me kõik kolmekesi saame teha ERSOga soolokontserdi, mis on suur auhind,“ rääkis ta. Kontserdid Eesti esiorkestriga toimuvad järgmisel nädalal Tallinnas ja Tartus.
Ingely Laiv lubas, et hakkab pärast saate lõppu otsima edasisi esinemisvõimalusi Eestis ja miks mitte ka Rakveres. Ingely on muusik, kellele meeldib publikule esineda. „Mida rohkem publikut on, seda parem. Olen korra andnud kontserti, kus saalis istus üks inimene, aga isegi siis oli tore mängida,“ rääkis neiu.
Veebruaris omandas ta bakalaureuse kraadi Karlshruhe Muusikaülikoolis ning plaanib sügisel õpinguid jätkata. Tulevikus liituks Ingely Laiv meeleldi mõne hea orkestriga ja ta on valmis asuma tööle ka õpetajana.
Oboed mängiti väga palju barokkajastul, mil instrument oli viiuliga võrreldav soolopill. Orkestris kuulub oboe puupuhkpillirühma kõrvuti flöödiga ja omab väga tähtsat rolli.
„Sageli on armastusega seotud laulvad teemad oboele kirjutatud. Ta on selline melanhoolne, pisut kurblik pill,“ rääkis Ingely. Tema sõnul on instrumendil tugev läbitungiv kõla, mille tõttu kasutavad orkestrandid enne esinemist just oboemängija puhutud a-nooti oma pillide häälestamiseks.
Ingely Laiv peab Rakveret oma kodulinnaks, kus elavad tema vanemad ja ta käib siin sageli. Lähem kokkupuude pillimänguga tekkis neiul Kaurikoolis, kus ta harjutas plokkflööti. Oma lemmikkohaks peab ta linnust: „Mulle meeldib Vallimäel ja linnuses jalutada, mu isa töötab seal giidina. Lapsena meeldis mulle linnusemüüril istudes raamatut lugeda.“
Puust puhkpill oboe on Ingely Laivi instrumendiks. Foto: Krõõt Tarkmeel
