Intervjuu Riigikogu liikme Toomas Väinastega

Lükkasin aastaid edasi võimalust omandada kõrgharidus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Tundus kuidagi otsitult mugav ja mitte tõsiseltvõetav lahendus oma kodust viie kilomeetri kaugusele õppima minna. Ärevile läks meel alles siis, kui hakkasid levima kuuldused kooli sulgemisest. Ühtäkki hakkas õppimisega kiire ja alates sügisest saan end uhkelt sotsiaaltöö eriala üliõpilaseks tituleerida. Koolis kuulsin erinevaid versioone sulgemise või edasikulgemise kohta. Asja uurimisel viisid niidid tuttava meheni. Töötasin mitu head aastat Lääne-Viru Jäätmekeskuses ja asutuse algusaastatest peale oli selle MTÜ juhatuse esimeheks tolleaegne Vinni vallavanem Toomas Väinaste.

Viisteist aastat vallavanema ametit pidanud Väinaste vahetas kahe aasta eest positsiooni, asudes rahvast esindama Riigikogus Keskerakonna fraktsioonis. Vestlesime Toomasega peale jõule. Küsisin temalt otse, kuidas Mõdriku kooliga tegelikult lood on?

Kohalikult tasandilt, vallavanemana, ei saanud ma kooli aitamiseks suurt midagi teha, kuigi see asub Vinni valla territooriumil. Alles Riigikogus sai hakata tegutsema, et asjad õiges suunas liiguksid ja Lääne-Virumaale kõrgkool alles jääks. Vaata, ma olen harjunud asjast rääkima, nagu see on, mitte keerutama, et „kuidas oleks, kas saaks, jne“. Mõdriku kooli kaotamise kampaania sai alguse ministeeriumist ja eelmise valitsuse ajal. Noh, eks siis meie valitsuse ajal tuli see asi õigeks ajada, st et Mõdriku kool alles jääks. Tänane haridus- ja teadusminister Mailis Reps on oma valdkonda väga hästi tundev inimene ja samas kahe jalaga maa peal.

Oli siis ikka reaalne oht, et Mõdriku kool pannaksegi kinni?

Nii see oli. Üliõpilased taheti Rakvere kolledžisse üle viia. Kogu hoonete kompleks Mõdrikul, mille parendamisele on aastate jooksul väga suuri kulutusi tehtud, oleks tühjaks jäänud. Nüüd käivad läbirääkimised Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga, et koostöös tuua Mõdrikule juurde mõni ettevõtlusele kasulik eriala, mis ka meie ettevõtjaid huvitab. Läbirääkimised tulevad ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ja Tallinna Ülikooli vahel, et kahe ülikooli koostöös tuleks juurde Mõdrikule alushariduse õpe (lasteaia õpetaja). See on Lääne-Virumaa jaoks väga vajalik eriala.

Sul on mure juba nähtud vaeva pärast?

Vastupidi, nende ennist räägitu asjade üle võib ainult heameelt tunda.

Sa ütlesid, et oled harjunud täna, praegu ja kohe otsustama.

Keerutamise ja heietamisega pole midagi saavutanud. Sirgelt tuleb oma arvamus välja öelda, kellega tarvis mehejutt maha pidada ja otsus tuleb teha täna, nüüd ja praegu. On kindlasti kadestajaid, aga milleks, ma ei saa aru. Ega miski ei tule iseenesest. Tarvis on tegutseda, asja ajada ja kokkulepetest kinni pidada.

Tausta arvestades, oleks arvanud, et sa lähed Riigikogus maaelukomisjoni koosseisu. Kuidas nii, et kultuurikomisjon?

Sellega olid omad poliitilised vangerdamised seotud. Minu käest küsiti siis, et kas ma olen nõus minema kultuuri ja ma olin nõus, sest kultuurikomisjoni alla kuulub ka haridus ja sport. Viieteistkümne aasta jooksul vallavanemana pidin olema kõigi haridusküsimustega kursis. Need Mõdriku ja Vaeküla kooli asjad tulid paljudele suure üllatusena. Need ei kuulunud küll otseselt minu kui Riigikogu liikme kohustuste hulka, aga ma seisin asjade eest, mida oluliseks pidasin.

Kuidas sa Vaeküla kooliga seotud oled?

Eelmisel valitsusel oli vastu võetud otsus – kõik erivajadustega laste koolid sulgeda terves vabariigis ja lapsed saata laiali tavakoolidesse. Vaekülast toodi lapsed meile Inju mõisa kõigepealt. Neid ikka loksutati siia-sinna, enne kui Näpil sobivad ruumid leiti. Ma olen ise näinud, kui head tööd selle kooli õpetajad lastega teevad. Kõik tantsivad, laulavad ja käivad igasugustel spordi ja muudel üritustel, tugeval tasemel on tööõpetus. Tavakoolis oleks need lapsed õpetajatelt hulga koormusest enda peale tõmmanud ja teised lapsed selle võrra kannatanud.

Lihtsustatud õpet vajavate laste enesehinnangule ei tee tavakoolis käimine samuti head.

Olen suhelnud ametikooli juhtidega, kes ütlevad, et sellistest koolidest tulijatega on mõnes mõttes neil lihtsam edasi töötada. Nemad tulevad juba teadlikena oma valikutest ja võimalustest ning on ette valmistatud, ega jäta õppetööd pooleli. Suuresti tänu kultuurikomisjonile, käisime koos Lääne-Virumaal ja tutvusime ka Vaeküla kooliga. Täna on ju põhikooli-gümnaasiumi seadusega vastu võetud otsus, et erivajadustega koolid jäävad alles ja on riigi ülalpidamisel. Vaeküla kooli saatust oli selleks ajaks juba ka kohalikul tasandil arutatud ja oleme jõudnud nii kaugele, et Rakvere vald võtab selle tänase seisuga oma allasutuseks, kui kokkulepped peavad. Ministriga on kokku lepitud, et Rakvere vald saab kooli üleandmise käigus ka Näpil oleva koolihoone ostmiseks rahalised vahendid.

See on päris huvitav, et oled maakonna kahe nii erineva kooli eest seisnud. Enne sind olid ju ka Riigikogus Lääne-Virust valitud saadikud, miks nemad kuidagi nende koolide asjasse ei sekkunud?

Seda peab küsima nende käest. Olgem ausad, need on juba ajaloolised haridusasutused mõlemad – kumbki oma valdkonnas. Vaeküla kooli aastapäeval teatasin, et kool jääb alles ja terves vabariigis jäävad erivajadustega koolid alles. Paljud varjasid muiet – ei uskunud ei Vaeküla ega Mõdriku kooli kohta välja öeldut.

Need on tugevad saavutused sinu Riigikogus oldud lühikese aja jooksul. Milliseid saavutusi sa vallavanema ajast eriti välja tood?

See oli pikk aeg. Nii mõndagi sai tehtud. Inju mõisa sa juba mainitud. Seal oli siis lastekodu riigiasutusena. Hakkas liikuma kuuldus, et lapsed viiakse Rakvere linna ja mõis müüakse maha. Meil oli vaja kiiresti tegutseda, et mõis valla omandisse saada. Valla poolt tegime taotluse ja mind kutsuti siis Riigikogusse majanduskomisjoni ette pika laua taha. Küsiti, kas tahate mõisa maha parseldada ja lapsed laiali saata? Vastasin, seda tahtis toonane maavalitsus, aga meie tahame, et lastekodu säiliks. Tollal Vinni valda sellisel kujul uut lastekodu poleks ehitatud. Käis ju lastekodude vahel võitlus pearahade, see tähendab laste pärast. Et seda tulevikus ei oleks, hakkasin pidama läbirääkimisi tolleaegse MTÜ Kirilill juhatuse esinaise Lea Pilmega, et Inju ja Rakvere lastekodu Kirilill ühineksid. Aega võttis, aga jõudsime kokkuleppele. Tegime valla poolt ministeeriumile ettepaneku, et meil Vinnis kõik ilusasti olemas, kool ja lasteaed ligi, spordikompleks olemas, staadion ehitamisel. Pakkusime, et kui me ehitame viie hoone hinnaga kuus maja püsti, kas sellega ollakse nõus, et tuleb Vinni perekodu? Nad mõtlesid nädalakese ja saime nõusoleku. Ehitus sai hea. Kui oskad rehkendada ja kokkuhoidlikult toimetada, siis on ju see võimalik. Ise valisime koos arhitektidega ehitusmaterjalid, millele polnud mingeid lisasoojustusi vaja. Katused on nii head, et ühtegi jääpurikat talvel räästas ei ripu. Kütteks on maaküte.

Staadion tuli ka nagu lubatud, tartaanrajaga?

Algul oli plaanis jalgpalliväljak, aga see oleks olnud mõttetu raha kulutamine. Nii sai mõeldud, et teeme kohe täismõõtmetega kaasaegse staadioni. Projekti vedas Gustv Saar. Projekt veidi venis, sest pinnas oli vaja saada õige struktuuriga, mis vett läbi laseks. Ongi üks ilus ja kasulik asi jälle valmis. Kõik võimalused sportimiseks on tagatud. Sama on spordikompleksiga, mida on renoveeritud ja parendatud läbi aastate. Tööd lähevad 700 000 euro eest veel edasi, 2019. aasta teises pooles peaks kõik valmis saama.

Kas murelikuks ei teinud, mis poolikutest projektidest saab, kui Riigikokku lähed?

Meil ei olegi suuri pooleliolevaid asju. Isegi kergliiklusteed on planeeritud pikaks ajaks ette. Tead, mina tulin ju üldse oma ettevõttest, ega plaaninud nii kauaks vallavanemaks jääda. Aga näe, sai lükatud asjad käima ja siis ei saa neid enam jätta. Abikaasa Anne jäi siis oma ettevõtet juhtima.

Kuidas jäätmekeskus alguse sai, see ei puudutanud ju üksi Vinni valda?

Ma olin tollal omavalitsuste liidu juhatuse esimees ja arutasime üldkogul, et kui vana prügila läheb kinni, siis peaks meile ikka tulema oma jäätmekeskus. Hakkasime seda asja ajama, võtsime konkursiga projektijuhi. Neid kahtlejaid oli ja on kindlasti praegugi, aga ühel koosolekul oli vaja ära otsustada, sest projekt oli peaaegu valmis. Sai pandud eksprompt hääletusele – kes on jäätmekeskuse edasiarendamise poolt? Tookord saime poolthäälte enamuse ja nii see asi edasi läks.

Oot, kui seda jäätmekeskust poleks tulnud, siis praegu Lääne-Virumaal polekski võimalik prügi kusagile viia?

Teenusepakkujaid oleks kindlasti, kõik oleneb, mis hinnaga. Tänaseks on jäätmekeskus seitse aastat toimetanud ja võtab jäätmeid vastu. Eks sa ise tea (endine töötaja). Algusest peale kuni Riigikogusse minekuni olin ma seal juhatuse esimees. Kui seal kõik need laiendamised teoks saavad, mis plaanitud, siis hakkab see asi ka ilusasti edasi toimima ja heakord muutub paremaks. Ja kui jäätmeseadus Riigikogu poolt Eesti rahvale normaalse seadusena vastu võetakse, siis toimib elu ka Eesti jäätmemajanduses.

Oled sealsete vajakajäämiste eest isiklikult sarjata ka saanud?

Kui ausalt öelda, siis otseselt mitte. Eks me elame sellisel ajal, et kui keegi paneb suurte pasunate ja õhupallidega kusagile klubile ukse ette, siis tehakse suur lugu. Aga kui sa teed suurt ühiskonnagruppi puudutava suure ettevõtmise, siis seda lihtsalt ei pane keegi millekski.

Kuidas sa niisugustest asjadest üle oled?

Eks peab olema ja edasi minema.

Kas lauluga? Ma lugesin kuskilt, et oled tegelenud aastaid laulmisega?

Ma olen juba lapsest saati laulnud. Ka Riigikogus laulsime kolmandat jõulu järjest Märt Sultsiga jõuluvanale meie fraktsiooni poolt. Roelas on ka meesansambel. Neljapäeviti teeme proovi. Selline asi mulle sobib, et ennast vormis hoida.

Kas kodust saad ka tuge ja tasakaalu pidevale ühiskonna heaks tegutsemisele?

Suviti on ikka palju toimetamist. Pool päeva kulub vahel muru, metsa ja majapidamise eest hoolitsemise peale. Ema (98) elab Soonuka külas kodutalus, kus toimetab vend Olev. Me oleme põlised elanikud Vinni vallas, Roelas. Peres on abikaasa Anne, tütar, poeg ja neli lapselast.

 

Lääne-Viru juured ja järelkasv. Arusaadavalt on Riigikogus sinu prioriteedid paigas. Aitäh, Toomas Väinaste! Edu sulle!

 

Piret Saul-Gorodilov

 

Toomas Väinaste rääkis tööst Riigikogu liikmena ja ajast vallavanema ametis.

Foto: riigikogu.ee