Investor Toomas maailmamajanduse pärast ei muretse

7. mail esineb Rakveres seminaril „Väärtpaberid ja finantsvabadus“ teiste suurkujude seas ka investor Toomas, kes vaatleb finantsvabadust investori vaatenurgast. Kes on see salapärane Toomas – on ta üldse olemas?! – ja mida ta arvab?

Katrin Kivi

Investor Toomas on tegelikult ajalehe Äripäev väljamõeldud tegelane. Tema käsutuses on reaalne raha, mida hakati aktsiaturgudele investeerima alates 2002. aasta algusest. Investor Toomase investeerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus.

Kuidas sai alguse investor Toomase teekond Äripäevas?

Kõik algas 2002. aastal, kui Äripäeval tekkis mõte luua eksperiment päris rahaga, mida siis 30 aasta jooksul finantsturgudele investeerida. Projekti nimeks sai investor Toomas, kellele anti miljon krooni (64 000 eurot), kasvueesmärgiks seati 12 protsenti aastas. Raha paigutamise eesmärgiks oli tagada investor Toomasele 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Käesoleval kuul jõudis portfelli väärtus veerand miljoni euroni, mis on uus rekordkõrge tase. Kui projekt õnnestub, on investor Toomase portfelli väärtus kasvanud 2032. aastaks kahe miljoni euroni.

Miks ta loodi ja kes seisavad eelnimetatud „härrasmehe“ taga?

Kuna investor Toomas ei tahtnud jääda lootma riiklikele pensionisammastele, otsustas ta hakata ise oma finantsheaolu eest seisma. Kui vaadata investor Toomase tutvustust, siis on tegemist täiesti tavalise inimesega, kes investeerib pikaajaliselt aktsiaturgudele. Toomas on loodud olema eeskujuks teistele, kes tahaksid teha algust investeerimisega ja seista enda finantsheaolu eest. Investor Toomase projekti on aastate jooksul juhtinud Äripäeva börsitoimetus. Praegu veavad projekti Äripäeva börsitoimetajad Birjo Must, Juhan Lang ja Rainer Saad.

Kas algsummale on lisatud raha juurde? Kui tihti investor Toomas tehinguid teeb?

Tänane portfell on kasvanud välja algsest summast, aastate jooksul pole raha juurde lisatud. Tehinguid teeb investor Toomas ühes kvartalis paar korda. Sel aastal otsustas ta hakata ka pisut riskantsemaid tehinguid tegema – ostis näiteks Volkswageni aktsiaid. Kuid selliste tehingute osakaal portfellist jääb alla ühe protsendi.

Millised on investor Toomase suurimad võidud ja suurimad altminekud?

Üks suurimaid võite on Baltika aktsia, millega ta suutis oma raha mõne aastaga mitmekordistada. Samas täna ei maksa Baltika aktsia suurt midagi, sest ka ettevõttel endal pole viimastel aastatel hästi läinud, aga Toomas müüs need aktsiad õigel ajal maha. Nokia aktsiaga on investor Toomas saanud kõvasti kõrvetada, kaotades peaaegu poole investeeringu väärtusest. Samas, eks võite ole olnud rohkem kui kaotusi, sest vastasel korral poleks portfelli väärtus neljakordistunud.

Mida soovitab investor Toomas algajal investoril silmas pidada esimesi aktsiatehinguid tehes?

Aeg on investori parim sõber – ära looda kohe kiiret rikastumist. Kui tahad börsil kiiresti kasumeid teenida, pole see enam investeerimine, vaid kaldub kauplemise ja spekuleerimise poole. Teine soovitus oleks kindlasti see, et investori suurim vaenlane on investor ise ehk ainult teadmistest ei piisa, tuleb osata säilitada ka emotsionaalne distsipliin.

Millisena näeb investor Toomas Eesti majandust ja kuhu suunda see liigub?

Tõenäoliselt on järgnevatel aastatel kasv paari protsendi ümber. Vähe on tehtud majanduskasvu ärgitamiseks, seetõttu väga suurt kasvu Eesti majandusele ei prognoosi. Kasvu üks vedureid on sisetarbimine ja palgakasv. Kui palgakasvule peaks lagi ette tulema, võib hakata kannatama ka majanduskasv. Praegu torkab Eesti majanduse puhul silma just uute ideede ja innovatsiooni puudus. Forbes on Eesti paigutanud äritegevuse edetabelis kõrgele 19. kohale, mis näitab, et seis meie ärikliimas pole halb. Kõik jääbki just uute ideede taha.

Millisena näeb investor Toomas maailma majandust ja kuhu suunda see liigub?

Ma pole väga mures maailmamajanduse olukorra pärast. Kui näiteks Rahvusvaheline Valuutafond langetab maailmamajanduse kasvuprognoosi, avaldab see aktsiahindadele üsna lühiajalist mõju. Aktsiainvestorile on need minu arvates liiga üldised numbrid ja neile ei maksa üleliia tähelepanu pöörata. Midagi dramaatilist maailmamajanduses kindlasti ei juhtu ning järgnevad aastad ootaks kasvu 4 protsendi lähedal või üle selle.

Milline on Eesti ühiskonna kõige olulisem valupunkt ja kuidas seda leevendada?

Arvan, et valupunkte on Eesti ühiskonnas hetkel palju. Näiteks sooline palgalõhe, põgenikekriisist tingitud lõhe Eesti ühiskonnas, nõrk majanduskasv, negatiivne iive, väljaränne ning oht Venemaa agressiooniks. Suurimaks valupunktiks võib praegu pidada põgenikekriisist tingitud lõhestumist Eesti ühiskonnas, kuna seetõttu on tekkinud äärmusliikumisi ning ka mõned poliitikud on väljendanud vastumeelsust põgenike osas. Ühelt poolt vaadatuna tuleb mõista neid, kes on põgenike vastased – Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakud on külvanud ühiskonnas hirmu. Teisalt on aga raske mõista vaenu, mis näib olevat üldine ning suunatud tumedama nahaga inimeste vastu. Ma arvan, et avatus ühiskonnas on hea mõte ning selle nimel tuleb teha tööd nii valitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil.

Mis meil Eestis on nii hästi, et enam paremaks minna ei saa?

See on üsna filosoofiline küsimus. Ma ei ütleks, et meil on siin midagi nii head, mis enam paremaks minna ei saa. Kui asi enam paremaks ei saa muutuda, ei kasva see enam ning võib seetõttu hakata närtsima. Elu on areng ja liikumine, seega kui enam areneda ei saa, tähendab see taandarengut. Mäletan, kui räägiti pidevalt Eesti IT edust. Täna sellest enam nii palju ei räägita. Seetõttu jääb mulje nagu oleks Eesti IT tiiger hiilgeaastatel jäänud end imetlema ja pidanud end maailma parimaks. Ometi võib just eneseimetlus tuua lõpuks kaasa taandarengu.

Miks otsustasite tulla 7. mail Rakverre seminarile rääkima oma investoriteekonnast ja kogemustest?

Praegune investor Toomas on mõnevõrra erinev sellest, kes ta oli algusaastatel. Investeerimisfilosoofia ja eesmärgid on jäänud küll samaks, kuid praegune investor Toomas on muutunud aktiivsemaks ja seetõttu on Äripäev talle pühendanud ka tagumise külje, kus ta iga päev arvamust saab avaldada. Kindlasti on Rakverre tulek seotud ka asjaoluga, et saada investor Toomase projektile rohkem tuntust ning anda enda panus inimeste finantsharidusse. Investor Toomas käis ka eelmisel aastal erinevatel konverentsidel ning Rakverre tulek ei jää sel aastal kindlasti viimaseks konverentsiks, kus ta üles astub.

Lisainfo seminari kohta www.skillclub.info