Ivan Aivazovski meremaalid võluvad ja vaimustavad
Klaasikunstnik Riho Hütt ja MTÜ Rakvere Galerii juhatuse liige Raivo Riim korraldasid Lääne-Virumaa kunstnikele ja galerii sõpradele ekskursiooni Tallinnasse, Kadrioru Kunstimuuseumisse.
Ülle Kask
Kadrioru Kunstimuuseumis on kuulsa Armeenia päritolu Vene kunstniku Ivan Aivazovski 39 mere- ja loodusmaalist koosnev näitus. Tänapäeval maksavad tema teosed müstilist hinda, küündides oksjonitel miljonitesse naeltesse ja dollaritesse.
Ekskursioonijuhi rollis klaasikunstnik Riho Hütt rääkis, et Kadrioru Kunstimuuseumis on Ivan Aivazovski näitus projektipõhine, haakudes ühtepidi Kadrioru lossi 300. sünnipäevaga ja teisalt möödus eelmisel aastal Aivazovski sünnist 200 aastat.
„Kirjade järgi on ta maalinud vähemalt 6000 maali. Ta on ka kunstnik, keda on kõige rohkem kopeeritud ja võltsitud. Kompositsiooniliselt on tal sellised töövõtted, mida saab justkui järgi teha,” arvas Hütt. „Aga eks see, mis Aivazovski tööd eriliseks teeb, on tema hing ja hingestatus, mis taiestesse maalitud,” jätkas ta.
Riho Hütt tõstis esile maali „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset”. „See maal vedeles Eestis mitukümmend aastat kusagil kunstihoidla laos väga halvas seisus rullis, kokku keeratud ja murtud. Seda restaureeriti mitme aasta jooksul ja nüüd on maal täies hiilguses näitusel väljas,” jutustas klaasikunstnik.
Aivazovski sündis 1817. aastal Musta mere ääres Feodossijas. „Ta on üles kasvanud mere ääres,” kõneles Hütt. „Ju ta siis seda merd igatepidi nägi, tundis ja läbi elas ning väljendas ennast läbi tormise mere ka paljudel laevahukku ja merelahinguid kujutavatel teostel. Aga sellel näitusel on peale tormise mere ka vaikset merd kuupaistel ja sulnist rannikut.”
Aivazovski on 19. sajandi romantismi perioodi loodus- ja meremaalija. Meremaal ehk marinism on üks loodusmaali liik ja kunstnikud, kes merd maalivad on marinistid. Hütt selgitas, et meremaal on võrreldes tavalise maaliga eriline selle poolest, et kompositsiooni või perspektiivi võtted on teised, kui maismaal või linnas maalides.
„Kuidas horisonti maalida ja kas seda on või ei ole võimalik teha, kui meri mässab. Kompositsioon tähendab seda, kui palju on dünaamikat, mis näitab kunstniku sisemist pulbitsemist, võimu ja jõudu. Läbi mere või vee jõu maalib kunstnik inimese vägevust, kuigi inimene ise võib selles looduse stiihias mässava mere ääres ennast abituna tunda. Samas on meri ka sümbol, võimas ja jõuline loodusjõud,” arutles ta.
Ivan Aivazovski elas ja töötas enamasti Peterburis, kuid talle meeldis ka Itaalias ja Konstantinoopolis elada. Hüti sõnul maalis ta palju igal pool ja igas olukorras, alustades töödega seal, kus ta viibis, ning tehes lõppviimistluse koduateljees, kus kunstnik saab oma tunnetust või tahtmist pildile rohkem peale maalida.
Aivazovski elas pika elu ja suri 82aastasena oma sünnikohas Feodossijas. Tema hauaplaadi peale on kirjutatud, et tema elu oli küll kaduv, aga kunst, mida ta on loonud, elab igavesti.
Ivan Aivazovski maalinäitust „Ideaali otsinguil” saab Kadrioru Kunstimuuseumis külastada 8. juulini.
Ivan Aivazovski: „Kõik motiivid, mida ma kordan, erinevad mitte ainult minu teoste lõikes, vaid ka teiste Euroopa kunstnike töödega võrreldes jõu poolest, ja neid maale, mille peamine eesmärk on anda edasi valgust ja õhku, päikese ja kuu valgust, just tuleb pidada parimateks. Seepärast, ma jätkan maalimist, parandades eelmiste tööde puudujääke ja aina püüeldes ideaali, täiuslikkuse poole.”
Vasakult kunstnikud Riho Hütt, Maila Merilo ja Margit Kaare arutlemas Aivazovski tehnikate – seepia ja itaalia pliiatsi üle.
Foto: Ülle Kask
