Ivo Eensalu lavastab kaua ootel olnud dramatiseeringu
Esimene Rakvere Teatri tänavusest kahest suvetükist, „Mina olin veel väikene“, esietendub Palmse mõisa moonakamajas 15. mail.
Tõnu Lilleorg
Ivo, kuidas jõudsite Sakari Pälsi juttude juurde?
Raamat ilmus 60ndatel Loomingu Raamatukogus, dramatiseering on tehtud selle väljaande järgi. Lugesin seda teksti juba lavakoolis lavakõne tunnis ja siis ta meelde jäi. Soomlaste elu-olu on meie omaga sarnane. Kirjutasin selle näitemängu enda jaoks kokku 1983. aastal. Ja vahepeal ma pakkusin seda vanale Baskinile lugeda, see kuramuse käsikiri põles koos Baskini majaga maha, siis tegin uuesti. Ettekujutus sellest, kuidas asi võiks toimida, on mul aja jooksul kogu aeg muutunud. Kui viimane pakkumine tuli Saaremäe ja Rakvere Teatri poolt, et kuule, neid poisse võiks ju mängida tüdrukud, nagu vanasti Salme Reek tegi poisterolle, siis mõtlesin, et jah, vabalt võivad mängida.
Kes on osades?
Saara Kadak mängib Sakarit, minategelast, Marin Mägi-Efert tema sõpra Vallesmanni Arvot. Me ei püüa näitlejate välimust poisilikuks muuta, pikki juukseid ära peita. Liisa Aibel mängib ema ja Kõrsikute mehed mängivad isa, pastorit ja muid kõrvalrolle.
Kas Kõrsikud laulavad ka?
Olin mõelnud, et tükis võiks olla laule merest, röövlitest ja armastusest, mida noor poiss kas laulab või kuulab. Omal ajal, kui ma väike olin, siis oli ikka nii, et mehed võtsid kärakat kuskil puuriida taga ja siis poisid kuulasid salaja pealt, mis jutte nad räägivad. Kuna Kõrsikud on sellised tõusvad tähed ja siit Rakvere kandist osa poisse pärit, siis lasin neil fantaasial laulude suhtes lennata, mida nad tahavad laulda ja mida võiks. Kui ma pakkusin neile neid laule, mis meeldisid, siis nad ütlesid, et need on minooris laulud, et nemad tahaksid mažooris laulda, kuigi ma ei oleks neid seostanud minoorsusega, aga võib-olla ka… Saime repertuaari osas kokkuleppele, valikus on vanu laule ja mõned eesti laulud ja nagu mul on jäänud mulje, teevad nad vist isegi plaadi sellest, nad on nii hakkajad mehed.
Kuidas etenduspaik tükile sobib?
Palmse ja ka Sagadi, need on väga atraktiivsed paigad, kus midagi teha, seal on ikka päris hea. Moonakamajas on ju muuseum, kus näeb vanaaegseid tööriistu. Sinna ongi pedaali pandud, et meelde tuletada seda vanaaegset olustikku, tüki tegevus toimub 100 aastat tagasi. Mängime nii, et lava jagab hoone pikuti pooleks.
Karjääri jooksul 85 lavastust väja toonud Ivo Eensalu (65) toob lavale teksti oma tudengipõlvest. Foto: Heigo Teder
_______________________________________________
Suveetendus on Palmsele hea reklaam
Palmse mõisa müügijuht Riina Virks: „Suveetendusi on Palmse mõisas ikka ja jälle mängitud, näiteks tunamullu Roman Baskini „Ring“ ja enne seda suhtedraama „Gertrude Stein saatjaga“ Anne Veesaare ja Kersti Kreismanniga. Palmse on külastuskoht kogu perele ja me pakume igal hooajal midagi uut. Lisaatraktsioon koguperelavastusega „Mina olin veel väikene“ just hooaja alguses kevadsuvel on meile heaks reklaamiks. See jõuab paljude inimesteni, ühele etendusele mahub 200 külastajat. Suve tõmbenumbriks kujunevad kindlasti mõisa ponid, kes hakkavad lapsi territooriumil sõidutama.“
