Jaak Joala venekeelsed šlaagrid jõudsid heliplaadile

Hiljuti tutvustati Jaak Joala uut venekeelsete laulude kogumikku „Oma rada/Колея“. Tegemist on järjekorras teise Joala venekeelsete lauludega plaadiga, mis üldjärjekorras juba üheteistkümnes.

Kaire Kenk

„Mul oli algselt valida lausa 22 erineva loo vahel, hakkasin seda valikut tasapisi vähemaks rookima. Lõpuks sai plaadile 16 laulu ning eessõna on sellele kirjutanud tuntud saatejuht ja muusik Ivan Makarov. Tegin sellise elujaatavate lugudega valiku. Sekka ka veidi nukraid ballaade, näiteks „Ma ootan postiljoni“ ning muidugi „Lavendel“,“ jutustas plaadi koostaja Olavi Pihlamägi märtsi alul toimunud esitlusel Solarise keskuse Apollos.

Plaadil esindatud laululoojate seas on vene tuntuimad popheliloojad nagu David Tuhmanov, Aleksander Zatsepin, Vladimir Migulja, Valeri Sevastjanov, Ruslan Gorobets, Vladimir Gustov ja Vladimir Matetski.

„Just Matetski kaks laulu „Ma ootan postiljoni“ ja „Lavendel“ olid publiku suured lemmikud. „Lavendel“ sündis koostöös kuulsa lauljanna Sofia Rotaruga, kes seda oma kontsertidel esitab tänaseni, kuid plaadil olev on selle laulu ainus salvestus koos Jaak Joalaga,“ selgitas Pihlamägi. Plaadil on ka salvestused Joala saateansambliga Laine-84, mis muutus aasta hiljem juba Laineriks.

„Raske töö oli laulude pealkirjade eesti keelde tõlkimine, pidasime Valli Ojavere, tuntud laulutekstide kirjutajaga nädalaid selle üle nõu,“ lisas Pihlamägi.

Meenutusi Joala lavaelust

Muusikakriitik Ivan Makarov märkis, et Jaak Joala laulis võrdselt hästi nii eesti kui vene keeles. „Vene keeles laulis ta ka kõige magusamaid šlaagreid põhjamaiselt, aga samas õrnalt, mis läks venekeelsele publikule väga hästi peale. Võin öelda, et Jaak Joala oli geniaalne laulja, laulnuks ta itaalia või prantsuse keeles, olnuks ta maailmakuulus,“ rääkis Makarov, kes on Joalat võrrelnud Frank Sinatraga.

„Joala oli aastaid Venemaa kõige populaarsem meeslaulja. Plaadil olevad lood on pärit aegadest, mil Venemaa muusikataevas oli Jaak Joala, siis oli tükk tühja maad ja siis tuli Leontjev,“ muigas Makarov.

„Ta ei konkureerinud ei Kobzoni ega Leštšenkoga, polnud riigitruu ega poliitiline. Vaid oli üdini romantiline laulja vaevukuuldava balti aktsendiga, mis õigupoolest polegi aktsent. Pigem balti hääldus,“ sõnas ta.

Selline populaarsus nõudis tohutut tööd. Raivo Sersant, kes töötas Joala mänedžerina aastatel 1980–1983, jutustas, kuidas Joala andis koos Radariga 82 kontserti 20 päevaga – neli kontserti päevas.

„Laulda tuli pool kontserdist, kuskil 8–12 lugu. Kontsertide vahe oli 20–30 minutit. Rahvas käis kontserdil nagu kinos. Teine suursaavutus oli seitse kontserti päevas. See tähendas seda, et esimene toimus kell kümme hommikul sõjaväeosas. Pärast veel kolm staadionikontserti koos täpselt samal ajal toimuva kolme saalikontserdiga. Muusikud esitasid 5–6 lugu staadionil, seejärel hüppasid käiva mootoriga ootavasse bussi ja kihutasid kontsertmajja, kus mängisid ühe poole kontserdist ja kohe tagasi staadionile,“ meenutas ta.

„Ja sellise tempo juures laulis Joala alati otse ning Radar mängis alati otse. Jaak laulis vene repertuaari väga hästi, ehkki need olid väga nõudlikud, ka füüsilist pingutust nõudvad lood. Tuuri jooksul tehti talle nii mõnigi kord häälepaelte kiirravi – määriti häälepaelu astelpajuõliga,“ jätkas Sersant.

Endiselt väga populaarne

Jaak Joala on endiselt populaarne. Saabuvaks Joala 70. sünniaastapäevaks on plaadifirma JJ Music välja andnud muusiku laululoomingu paremiku heliplaatidel: üheksa eestikeelset plaati, millest igal on laulja nime üks täht, moodustades kokku tema nime, lisaks kaks kogumikku Joala venekeelsete lauludega ning ilmumas on veel mitu plaati.

2.–10. oktoobrini on kavas neli suurejoonelist austuskontserti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades. Jaak Joala populaarsemaid laule esitavad noorema põlvkonna artistid, keda Jaak kas otseselt või kaudselt oma eeskujuga on mõjutanud: Tanel Padar, Tanja Mihhailova-Saar, Uku Suviste ning Karl-Erik Taukar.

Joala on postuumselt tunnistatud kolmel aastal järjest (2017–2019) müügitulemuste järgi Eesti Kuldse Plaadi laureaadiks kui parim meesartist.

Plaadi koostaja Olavi Pihlamägi märtsi alul toimunud esitlusel Solarise keskuses. Foto: Richard Kenk