Järgmise kuu algusest muutub üldhooldusteenuse rahastamine
Tänavu 1. juulist jõustub hooldusreform, mille kohaselt hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse. Teema oli laual Rakvere linnavolikogu kolmapäevasel istungil, kus küll vastav määrusemuudatus vastu võeti, kuid tõdeti, et rahastamisega seoses on palju küsimusi õhus.
Reformi kohaselt hakkab väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohatasu maksumus jaguneb iga teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Omavalitsus tasub hooldekodu personalikulud ning inimene ise majutuse ja toitlustuse osa.
„Laste-lähedaste koormus väheneb, kui inimese pension võimaldab toidu ja majutuse eest maksta, siis tema lastel ei ole kohustust,“ selgitas Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket muudatuse eesmärki, täpsustades, et kui personalikulu osa makstakse kõigil vastavat teenust vajavatel elanikel, siis alla keskmise pensioni saajaid aidatakse ka ülejäänu tasumisel.
Rakvere linnapea Triin Varek märkis, et linna elanikest saavad ööpäevaringset hooldusteenust 135 inimest, enne hooldusreformi tasus Rakvere linn osaliselt 75 inimese eest ja 2022. aastal kulus teenuse osutamiseks 330 000 eurot. „Riik eraldab 2023. aastal esialgsete arvutuste kohaselt linnale 469 115 eurot. Seega peaks piisav kate olema. Aga praegu tuleb teateid, et hooldekodud tõstavad hindasid ja kui tuleb inimesi juurde, kes tahavad teenusele minna, siis seda kõike ei ole ette näha,“ arutles Varek, et tegelik kulu pole siiski selge.
Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami tõdes aga, et kui 2023. aasta teise poole osas on riik arvestanud väikese ülekattega, siis 2024. aastal saab summa poolaasta kohta olema väiksem. Ning oletas, et tegelikkuses tähendab uus kohustus linnale lisakulu. „Küsimusi on üleval kümneid, kui mitte sadu,“ avaldas Juhkami hooldusreformi kohta arvamust.
Kuna aga seadus jõustub juba 1. juulist, ei jäänud volinikel muud valikut, kui otsus heaks kiita, vastasel juhul ei saaks hooldusreformi Rakveres 1. juulist rakendama hakata.
Liisi Kanna
