Jätkuvad vaidlused Käsmu sadama teemal
Võsu Rannaklubis toimus avalik arutelu Käsmu sadama detailplaneeringu üle. Uue eskiisprojekti vastalised andsid Vihula vallavanemale üle ühispöördumise.
Liisi Kanna
Vaidlused Käsmu sadama tuleviku üle on kestnud aastaid. Teemaga seotud inimesed jagunevad valdavalt kahte leeri. Sadamaala korrastamist soovivad küll mõlemad osapooled, ent selle teostamist nähakse erinevalt.
Vihula vald ning MTÜ Majaka Sadam pooldavad uue hoonestusega sadamakompleksi rajamist. Alternatiiviks on Käsmu Meremuuseum koos rannakaluritega pakkunud välja oma arusaama olemasoleva suurusega sadamaala renoveerimiseks.
Sadama suurus
Arutelu alguses tutvustas arhitekt Indrek Allmann uut sadama eskiisi. Uue lahenduse puhul oli sisse viidud muudatusi, püüdes vastu tulla eelmise projekti puhul pahameelt tekitanud küsimustes. Arhitekt nentis, et see ei pruugi sugugi viimaseks esitletavaks eskiisiks jääda. „Detailplaneerimine on protsess. Täna oleme me selle protsessi ühe punktis,“ kirjeldas Allmann. „See ei ole tõenäoliselt kõige viimane variant. Kõik ettepanekud on teretulnud,“ lisas ta.
Käsmu Meremuuseumi sõpruskond leidis aga, et säärane sadam oleks igal juhul liiga suur ning sobimatu. Näitleja Paul Laasik esitas ning andis vallavanem Annes Naanile üle ühispöördumise. Pöördumise esimeses punktis öeldi: „Uus jahisadama eskiis ei erine mahtudelt, vormikeelelt ja suhtumiselt eelmistest Käsmu Sadama DP eskiisidest. Vihula valla pakutav sadamaeskiis on olulise ruumilise mõjuga kogu Käsmu külale, rikkudes kaitsealal hinnatud ja kaitstud väärtuseid.“
Avaliku arutelu üheks põhiküsimuseks kujuneski suurema sadama vajalikkus. „Selline sadam on liiga suur. See on fakt,“ rõhutas Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik. „Meil on ühine huvi. Me tahame kõik mere peale saada. Aga selliseks sadamaks ei ole vajadust. Kui kunagi on vaja, siis teeme suuremaks,“ sõnas Vaik.
Samas nentis Vihula valla elanik ja hobipurjetaja Ruudo Liis, et purjetajate jaoks ei oleks väiksem sadam turvaline. „Ma arvan, et ma olen läbi käinud kõik Soome lahe sadamad , mis siin vastas on. Ma olen väikesadamaid oma elus näinud väga palju. See sadam ei ole liiga suur. Kõik need väikesadamad, mis siin ümbruskonnas on, on suuremad või sama suured. Nad paiknevad reeglina väiksemates külades ja moodustavad väga harmoonilise osa sellest külast,“ jagas Ruudo Liis oma kogemusi. „See nii-öelda paras sadam või siis minu meelest empiiriliselt liiga väike sadam, ei taga turvalisust purjetajale. Sinna ei saa sisse sõita kahemeetrise sügavusega jahiga nii, et sa seda jahti ära ei lõhu,“ jätkas Liis.
Kaluriküla miljöö
Aruteluõhtul kerkis tugevalt esile plaanitava sadama interjööri sobitumise teema. Detailplaneeringu vastased leidsid, et selline kompleks rikuks Käsmu üldpildi ning hävitaks kaluriküla miljöö. Toodi välja, et plaanitav jahisadam võib vähendada Käsmu atraktiivsust turistide hulgas.
„Nii sise- kui välisturismis on Käsmul väga oluline koht. Näiteks valis väljaanne Business Issider Käsmu Euroopa kümne parema varjatud pärli hulka, seda sellisena, nagu see praegu on,“ nentis Tallinna Giidide Ühingu esinaine Liina Steinberg. „Välisturistidega töötades on näha, et nad otsivad midagi erilist ja enneolematut. Seetõttu on sadamat laiendades turismi vaatenurgast äärmiselt oluline, et see ehedus ja küla atmosfäär ei läheks kaduma,“ lisas Steinberg.
Arutluse all olnud eskiisi pooldajad olid seisukoha, et selline sadam ei vähendaks küla väärtust, vaid pigem tõstaks. Vallavanem Annes Naan rõhutas, et eesmärk ei ole eemaldada Kultuuriministeeriumi kinnistul paiknevaid torne ja kive, vaid korrastada sadamaala. „ Küsimus on selles, et me tahame selle ala korda saada. See ei tee Käsmut teistsuguseks. Uskuge mind, ka kuuekümne paadikohaga sadam ei tee Käsmut teistsuguseks,“ sõnas Naan.
Arutluse käigus toodi välja ka aspekt, et sadam võiks külastussagedust purjetajatega hoopis tõsta.
Ruudo Liisi sõnul on purjetades väga teravalt tunda, et praegusel hetkel jäädakse välja mereringist, kus inimesed liiguvad. „Sinna mereringi ei too meid üks Viinistu sadam ja üks Vergi sadam. Meid toob sinna ringi see, kui meil on siin rida sadamaid, sadamate kett,“ arutles Ruudo Liis.
Pikalt kõneldi ka sadama mõjudest loodusele ning vastupidi. Siinkohal tõdesid mõlema poole esindajad, et edasised uuringud selle valdkonnas on vajalikud.
Arhitekt Indrek Allmann tutvustas arutelu alguses uut Käsmu sadama eskiisprojekti. Foto: Liisi Kanna
