Jõepere lahingust möödub 100 aastat
Homme, 22. detsembril kell 11 asetatakse Jõepere külas 100 aastat tagasi toimunud olulise Vabadussõja lahingu ja seal hukkunud sõjameeste mälestuseks paigaldatud mälestustahvli juurde pärjad ning süüdatakse küünlad.
Seidi Lamus-Tšistotin
Pärgade asetamise tseremoonia viivad läbi Kaitseliidu Viru maleva Kadrina kompanii ja Tapa malevkond, kelle vabatahtlikud liikmed on hea seisnud lahingupaiga korrastamise ning mälestustahvli paigaldamise eest. Mälestusüritusest võtab osa ka Kadrina vallavalitsuse esindaja.
Tapa malevkonna liige ja üks mälestustahvli asutajatest Jaan Viktor rõhutas Jõepere lahingu olulisust Vabadussõjas ning lisas, et lahingupaiga korrastamise idee tekkis vabatahtlike entusiastide endi initsiatiivist. „Käsku selleks keegi andnud ei ole ning kõik on saanud oma vahenditest ja toetajate abil korrastatud. Abiks on olnud Rakvere Ametikooli õpilased, maaomanik Margus Sirvel, kaitsevägi, Kadrina vald, jahimehed ja paljud annetajad,“ selgitas Viktor.
Mart Laar on kirjutanud oma uues raamatus „Jõuluriik. Vabadussõja esimesed 50 päeva“ lause, millega polguülem alampolkovnik Nikolai Reek innustas Jõeperes oma mehi järgmiste sõnadega: „Tehke kõik, et see, mis Isamaa meie käest nõuab, saab täidetud. Näidake, et 3. rood on raudne rood, et vaenlane ega loodus ei murra, – veel 24 tundi ning 3. rood on kangelane üle Eestimaa.“
Jõepere lahing 1918. aastal oli esimene mitu päeva väldanud vastupanu Punaarmeele, kus vaenlane ei saavutanud rünnakutel edu. Esmakordselt tekkis Eesti sõdurites usk, et nende võitlus võib tuua võidu. Mürsutabamus Jõepere küünis, kus hukkusid kõik kolmanda roodu ohvitserid, tekitas viienda jalaväepolgu võitlejates küll sügavat masendust, kuid rinne ei murdunud. Punaarmee järjekindel edasitung oli saanud esimese tõsise tagasilöögi.
Jaan Viktori sõnul oli Jõepere lahingupaiga positsioonil suur tähtsus: „Selja taga oli raudtee ja Tapa sõlmpunkt, ning vaenlast suudeti mitu päeva kinni hoida.“
Eesti rahvavägi hakkas tasapisi kujunema sõjaväeks. Jõepere mõisa ümbrus oli kui õppeväli, kus saadi raske ning ohvriterohke kogemus edaspidiseks, võidukate lahingut pidamiseks.
Jõepere lahingus hukkunute täpne arv oli pikalt teadmata, nüüd on arhiiviallikate abiga selgunud, et 22. detsembril 1918 sai seal surma neli ohvitseri ja neli reaväelast, neist kaks on jäänud tuvastamata.
Jaanuaris tähistatakse Lääne-Virumaal 100 aasta möödumist Tapa ja Rakvere linna vabastamisest. Tapal peetakse näidislahingut ning mälestusteenistusi 9. jaanuaril ja Rakvere linna vabastamise sündmused toimuvad 12.–14. jaanuarini.
20. augustil 2017 avati Jõeperes mälestustahvel lahingus hukkunuile. Mälestuskivi katte eemaldavad Tapa malevkonna liige JaanViktor ja Kadrina kompanii liige Urmas Leesnurm.
Foto: Seidi Lamus-Tšistotin
