„Johannes Pääsukese tõeline elu“ – ilus Liivimaa muinasjutt

Möödunud reedel jõudis kinodesse uus Eesti film „Johannes pääsukese tõeline elu“, mida käis esilinastusele järgnenud nädalavahetusel vaatamas 7000 inimest.

Kaire Kenk

„Tõesed on selles filmis vaid Pääsukese originaalkaadrid ja et ta tõepoolest käis oma sõbra Volteriga Helsinki Ülikooli rahastatud Setumaa ekspeditsioonil. Olgu ülejäänu muinasjutt ja romantika ning imeilus Liivimaa suvi,“ kommenteeris režissöör Hardi Volmer oma uue mängufilmi tutvustusel kinos Sõprus. „Selle filmi esimesed kaadrid filmiti 105 aastat tagasi,“ kinnitas ta.

Tõepoolest, Volmer on oma OÜ Kopli Kinokompanii toodetud linateoses kasutanud haruldasi filmijuppe Pääsukese 1912. aasta Setumaa-matkast. Üllatavalt teravmeelsed ja -keelsed kommentaarid kaadrite juures on filmi parimad koomilised hetked.

„Kuid isegi neid seitset minutit meieni säilinud filmikaadreid vaadates on näha, et kaadrid on lavastatud, inimesed piduriides, vahivad kaamerasse,“ nentis filmikriitik Jaak Lõhmus.

Filmitegu võttis ideest teoseni aega üheksa aastat ning rahaliselt toetasid umbes 300000 eurose eelarvega linateost nii Tartu linn, paljud firmad kui ka eraisikud. Riiklikku toetust sai linateos vähe.

Nii koomikat kui traagikat

Volmeri vändatud road-movie on tragikomöödia Eesti esimesest filmimehest Johannes Pääsukesest (Ott Sepp) ja tema püüdlustest filmikaameraga ringi rännates õnne leida. Koos hea sõbra Volteriga (Märt Avandi) veedab lennukatest ideedest pakatav elukunstnik Pääsuke 1912. aasta palaval suvel ühe nädala Setumaal.

Sellesse mahub naeru, nuttu, napsu, romantikat ja kõike muud, mis käib kaasas ühe 21aastase tuulepeaga, kes enne tegutseb ja alles seejärel mõtleb. Setu vodkat ja viinavõtmist saab piisavalt näha, kuid filmi lõpp kisub vägisi traagiliseks.

Lõhmus soovitabki filmi vaadata kaks korda – esmalt minna vaatama endiste „Tujurikkujate“ suurepäraseid koomilisi rolle, teisel korral aga kuulata mahlakat setu kõnepruuki ning imetleda Tõnu Kargu võimsat osatäitmist filmi kolmanda peategelase – voorimehena.

„Seda filmi ei tohikski suurtes saalides näidata, väiksemates läheb publik filmis toimuvaga paremini kaasa, tunnetab paremini nii koomikat kui traagikat,“ sõnas Lõhmus.

Esimese Eesti filmimehe Johannes Pääsukese etnograafilisest dokumentaalfilmist (ekspeditsioonid 1912 ja 1913) „Retk läbi Setumaa“ on säilinud vaid seitse minutit. Mingit muud dokumentaalset materjali sellest retkest pole, sest kadunud või hävinud on ka Pääsukese reisipäevik, üldse on tema isikust vähe teada.

Hardi Volmer koos kirjaniku Olavi Ruitlasega on kirjutanud nende minutite põhjal täismõõdulise mängufilmi stsenaariumi, nende endi sõnul on tegu seiklusliku road-moviega. Filmi idee autor on meie seast kahjuks juba lahkunud filmimees Peeter Brambat.

„Stsenaariumi kirjutasime küll üle 20 korra ümber,“ tunnistas Volmer. „Ma pole kunagi varem ühegi stsenaariumi kallal nii palju vaeva näinud,“ lisas Ruitlane.

Filmi muudavad eriti nauditavaks lummavad looduskaadrid kaunitest Setomaa maastikest. „Siin on valgus teistsugune, siin on imeilusad kohad,“ ütles filmi kunstnik Katrin Sipelgas. Oma sõnul on ta filmis saanud ära kasutada palju kauneid kohti, mida aastate jooksul Setumaad mööda ringi käies on üles pildistanud ja meelde jätnud.

„Ma arvan, et see on lõbus film, samas ka traagiline film. Setu film – igati selline Eesti asi,“ lausus filmi helilooja Ardo Ran Varres. „Kurbtus ja rõem käivad käsikäes, nii filmis kui kunstis laiemalt. Nad toestavad teineteist,“ lisas Volmer.

Osatäitjate valik

Filmis teevad kaasa mitmed nimekad näitlejad – Ott Sepp, Märt Avandi, Tõnu Kark, Marje Metsur, Merle Jääger jt. Sergot pidi algsete plaanide kohaselt filmis mängima tuntuim setost näitleja Arvo Kukumägi, kes aga suri kuu aega enne filmivõtete algust. Tagantjärele ütleb rolli endale saanud Tõnu Kark, et ta kartis väga, kas tuleb sellega toime.

Kokku lööb filmi massistseenides kaasa sadakond inimest, nii kohalikud Setumaa elanikud kui ka Balti Meedia- ja Filmikooli vabatahtlikud. Pisirolle teevad paljud nimekad Eesti näitlejad Peeter Volkonskiga eesotsas. „Kui oled kirjutanud vettpidava loo, siis tulevad kõik su sõbrad ja tuttavad sellega heameelega kaasa,“ kommenteeris Volmer.

„Pääsuke suri nii noorelt, 25aastasena, seega temast on jäänud ainult pärand,“ ütles Volmer ja selgitas, et Pääsuke hukkus küll Esimeses Maailmasõjas, aga tagalas. „Ta kukkus rongis vastu lauda ja suri. Siiski õnnestus Pääsukesel lühikesele eluteele vaatamata palju saavutada. Mitu õnnelikku momenti peab ühes kohas või ühes inimeses kokku saama – nii fanatism kui ka jõukas perekond,“ muigas režissöör.

Tänu fanatismile sai noor mees hakata tegelema toona ennenägematu asjaga – kinematograafiaga. Ta ehitas ise endale filmikaamera. Rikkad vanemad võimaldasid talle selleks vajamineva varustuse.

„Ott oli minu esimene valik, ta lihtsalt sobib nii oma olemuse kui välimuse poolest Pääsukest mängima. Ja kui Ott oli kord valitud, siis kes muu kui Märt võinuks mängida Pääsukese sõpra, laostunud mõisniku poega, kes õpib küll arstiks, kuid tahab hirmsasti fotograafiks saada,“ ütles Volmer.

Pääsukest kehastav Ott Sepp nentis, et rolliks valmistudes töötas ta läbi kogu selle vähese materjali, mis Pääsukese kohta olemas on. „Minna selleaegse tehnikaga 1912. aastal kondimootoriga Põlvamaale ja teha ka tänapäeva mõistes suurepärane foto, järelikult ta pidi olema geenius,“ rääkis Sepp Õhtulehele.

„Ta suutis luua suurepärased kompositsioonid nii, et kohalikud inimesed seal piltide peal olid väga loomulikud. Sellest võib järeldada, et Pääsuke oli suurepärane suhtleja,“ kõneles Sepp.

„ERMis säilitatavate Pääsukese fotode põhjal tundub mulle, et neid sai teha ainult väga lahtine, sõbralik ja usaldusväärne inimene, märgatavalt karismaatilisem kui mina,“ lisas peaosatäitja.

 

Linateose peaosades mängivad Ott Sepp ja Märt Avandi.

Foto: pressimaterjalid