Kaardistati murekohad tervise ja heaolu valdkonnas
Valminud on Lääne-Virumaa tervise- ja heaoluprofiil, mis toob muuhulgas välja suure lähisuhtevägivalla probleemi ja traumade rohkuse maakonnas.
Liisi Kanna
Tervise- ja heaoluprofiili koostatakse ja kasutatakse maakonnas juba ligi 10 aastat. Tänavusest alates on maakonna profiili koostamine kohalike omavalitsuste ühine ülesanne ning seda teeb Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL).
Profiil on ülevaade paikkonna inimeste tervise- ja heaolu seisundist ning seda mõjutavatest teguritest. Sisendiks on nii statistilised andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ning info.
Lääne-Viru tervisenõukogu esinaine Kaidy Aljama rääkis, et koostamise meeskonnas oli ligi 50 inimest. „Umbes 20 olid need, kes otseselt kirjutasid peatükke, umbes 30 oli neid, kes mõtete ja ideedega kaasas olid ning sisendeid andsid. Nende seas oli kodanikuaktiviste, spetsialiste, kohalike omavalitsuse ametnikke,“ loetles Aljama.
„Kõik valdkonnad said lauale tuua oma murekohad, parenduskohad ja rõõmud, neid üheskoos läbi mõeldes, leidsime, et kõik valdkonnad on omavahel tugevalt seotud ja juurprobleemid ühised,“ lisas ta.
Olulisemad prioriteedid
Lääne-Viru tervisenõukogu aseesimees ja sealne VIROLi esindaja, Rakvere vallavanem Maido Nõlvak tutvustas profiili omavalitsusliidu viimatisel üldkoosolekul.
„Terviseprofiil toob kõigepealt välja meie olukorra – millised on probleemid. Pärast aga lahendused ja tegevused, mis me peame tegema, et olukord paremaks muutuks,“ selgitas Nõlvak, lisades, et seisukord ei ole kiita.
Ta märkis, et kohe alguses võeti eesmärk, et „kogu maailma“ pole paari aastaga võimalik ära parandada. „Töögrupid ja lõpuks juhtgrupp valis välja neli olulisemat prioriteeti, mida nelja aasta jooksul võiks Lääne-Virumaal ellu viia,“ selgitas Nõlvak.
Esimeseks prioriteediks on laste ja noorte riskikäitumise ennetamine – eelkõige sõltuvust tekitavate ainete ja vigastuste osas. Teise prioriteedina on välja toodud eakate toimetulek, ning sealjuures ka kukkumise probleem.
Maido Nõlvak juhtiski tähelepanu traumade ja vigastuste rohkusele Lääne-Virumaal.
„Viimastel aastatel on Rakvere EMO üleummistatud. See on kohutav, kui palju käivad inimesed erinevate traumadega EMOs, aga ka perearsti juures, ja peale selle, mis kodus omal käel ravitakse veel,“ sõnas ta, tuues ühtlasi välja noorte riskikäitumist.
Kolmandaks prioriteediks on vaimse tervise probleemide ennetamine, millega seoses on murekohtadeks nii depressioon, suitsiidid, lähisuhtevägivald kui koolikiusamine.
„Lähisuhtevägivald on Lääne-Virumaal väga suureks probleemiks, see on suurem probleem, kui algul oskad ette arvata,“ tõdes Nõlvak. „Lähisuhtevägivallast hakkavad tihti kõik asjad pihta: koolikiusamine, pätikambad kasvavad välja sageli just nendest peredest,“ märkis ta, lisades, et kui sellele saaks piiri panna, muutuks olukord ka teistest küsimustes paremaks.
Prioriteediks on seatud ka piisava liikumise edendamine ja tervisliku toitumise toetamine.
„Milles Lääne-Virumaa võib-olla eristub ka ülejäänud Eesti suhtes, on vähene liikumine, ülekaalulisus ja rasvumine. Ja eelkõige laste seas,“ toonitas Nõlvak.
Dokumendi kasutamine
Terviseprofiili tegevuskavas on palju erinevaid elluviijaid, asutusi ja organisatsioone. Maido Nõlvaku sõnul oli tema kindlaks sooviks, et terviseprofiilis oleks eraldi välja toodud ka tegevussuunad just kohalikele omavalitsustele.
Mõne näitena võib tuua, et kohalikud omavalitsused saaksid noorte sõltuvusainete tarbimise vähendamisse panustada noortekeskustes pakutava mitteformaalse hariduse ja huvitegevuste mitmekesistamise abil. Eakate suurema kaasatuse saavutamiseks tuleks üksi elavatest eakatest saada ülevaade ja algatada toetavaid tugivõrgustikke. Liikumisaktiivsuse suurendamise juures on aga murekohaks näiteks info levik, mille juures võiks abiks olla maakonnaülese infosüsteemi loomisest jne.
Kaidy Aljama märkis, et tervise- ja heaoluprofiilist saab sisendeid kohaliku omavalitsuse arengukavasse või kohalikku terviseprofiili, lisaks annab see aga sisendi maakonna arengustrateegiasse – nii aitab dokument mitmeid spetsialiste nende igapäevatöös.
Aljama kui VIROLi turvalisuse ja rahvatervise spetsialisti enda töös on see valdkonna arengudokumendina olulisel kohal. „Kõhutunde pealt me tegevusi ei tee. Kuna ligi 50 inimest on aasta algusest saati vaeva näinud ühise dokumendi nimel, siis baas on tugev. Samuti on minu paremaks käeks ja seljataguseks maakonna tervisenõukogu. Nendega koos arutame asjad alati läbi,“ märkis ta.
Omavalitsusliidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist soovitas kõigil maakonna inimestel dokumendiga tutvuda. See hakkab tulevikus olema kättesaadav VIROLi kodulehel ja aadressil www.terviseinfo.ee.
Tervise- ja heaoluprofiili koostamise töökoosolek. Keskel esiplaanil Maido Nõlvak.
Foto: erakogu
