Kadripäev kui naistepüha tähistab talve algust

Kadripäev, vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, on igal aastal 25. novembril. Kadripäev on saanud oma nime püha Katariina mälestuspäeva järgi.

Ülle Kask

Eesti rahvakalendris peeti kadripäeva naistepühaks, mil lõppesid tüdrukute ja naiste sügistööd. Sel päeval oli oluline kõik karjaga seonduv, sest pudulojused olid naiste hoole all.

Kadripäeva eelõhtul, 24. novembril käisid küla peal ringi kadrisandid, nii tütarlapsed kui poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naiste rõivastesse ja nägid välja kenad ning puhtad.

Uste taga koputati ja küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Kui luba saadud, lauldi, tantsiti, esitati pererahvale mõistatusi, pritsiti vett ja visati viljateri.

Kadrisante juhtis vitsa või keppi käes hoidev kadriema, kes nuhtles kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud. Mõnikord oli kadridel kaasas ka kadrititt või nukk, kellele nõuti kindaid, sokke ja hambaraha – kingitust väikelapsele hammaste tuleku puhul.

Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja ära minnes hüvastijätulaulu.

Kirikukalendris on kadripäev püha Katariina surmapäev. Katariina Aleksandriast oli müütiline III või IV sajandi kristlik pühak, kelle reaalset olemasolu pole tänaseni suudetud tõestada.

Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark 18-aastane neiu, kes noomis Rooma keisrit Maxentiust, miks too kummardab ebajumalaid. Keiser lasi kutsuda 50 paganlikku filosoofi, et veenda Katariinat Kristusest lahti ütlema. Katariina aga võitis filosoofid enda poole, kes kõik hukati äsja leitud ristiusu pärast. Maxentius käskis Katariina alasti kiskuda ja skorpionite kätte heita, kuid neiu jäi oma usule kindlaks. Keiser lubas temast keisrinna teha, kuid Katariina lükkas pakkumise tagasi.

Maruvihane keiser käskis Katariinat piinata teravate lõiketeradega ümbritsetud neljal raudrattal, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast. Taevased väed aga sekkusid ning ingel peksis rattad puruks ja 4000 pealtvaatajat said surma. Seda sündmust hakati hiljem nimetama Katariina-ratta tulevärgiks. Kui Katariinal lõpuks pea maha raiuti, olevat tema soontest voolanud vere asemel piima.

Kristliku traditsiooni järgi kandsid inglid tema surnukeha Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I käskis rajada Katariina kloostri. Kloostri peakirik rajati aastatel 548–565, millest sai palverändurite sihtkoht. See klooster on tänapäevani säilinud ja turistidele avatud kui näidis varakristlikust kunstist ja arhitektuurist.

Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatajate kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana. Tema auks on pühitsetud kirikuid ja nunnakloostreid.

Tänapäeval on kadripäev nagu ka mardipäev üha vähem tähistatud rahvakalendri püha, mis jääb Ameerikast tulnud halloween’i varju. Folklorist ja rahvaluuleteadlane Mare Kõiva tõdes ERR-i portaalis Novaator (17.11.23.), et rahvakalendri pühade säilimine peaks olema riikliku tähtsusega küsimus.

„Päris Eesti oma pühasid ametlikus riiklikus tähtpäeva kalendris ei leidu. Võib-olla oma ainulaadsuse osas peaksid meie maskeerimistähtpäevad nagu kadri- ja mardipäev, olema märgitud ära ka riiklikus kalendris,“ arvas Kõiva.

Samas tunnistas folklorist, et asendamatut rolli kadri- või mardipäeva traditsiooni elus hoidmiseks teevad koolide ajaloo- ja kirjandusõpetajad, kes ühes kooli huvijuhiga kutsuvad lapsi konkreetseid tähtpäevi tähistama.

Loodetavasti jõuavad tänasel kadrilaupäeval toredasti kostümeeritud noored inimesed ja miks mitte ka nende nostalgialembesed vanemad paljude eestlaste kodudesse. „Laske sisse kadrisandid!“, kui kuulete neid oma koduukse taga laulmas.

Ilmaennustused

Kui kadripäeval on sula, siis andresepäeval, 30. novembril külm.

Kui kadripäeval puhuvad tuuled ja möllavad tormid, siis jõuludeks saabub ilus talveilm.

Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal on oodata head viljasaaki.

Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.

Kadripäeval läheb sügis üle talveks.

Muud ended ja kombed

Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö. Ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa ega lambaid niita. Arvati, et siis võib lammastele kahju teha.

Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid. Kui naisterahvas, siis uttesid.

Kadripäeval oli mõnel pool kombeks laudas süüa või kostitada lapsi ja noorukeid, kes käisid lambaõnneks uste taga määgimas.

Kadripäeval ei tohtinud kapsasuppi keeta, muidu pidavat kanad kapsad ära sööma.